Wednesday, December 28, 2011

Tuesday, December 27, 2011

I listened a song and there was a warning for me......

If I could turn back the hands of time
I swear I never would've crossed that line
I should of kept it between us
But, no, I went and told the whole world how I feel and oh

So I sit and I realize
With these tears falling from my eyes
I gotta change if I wanna keep you forever
I promise that I'm gonna try

But I never meant to hurt you
I know it's time that I learned to
Treat the people I love like I wanna be loved
This is a lesson learned

I hate that I let you down
And I feel so bad about it
I guess karma comes back around
'Cause now I'm the one that's hurting, yeah

And I hate that I made you think
That the trust we had is broken
So don't tell me you can't forgive me
'Cause nobody's perfect
Jõulud olid see aasta päris huvitavad. Käisin maal ja ka olin veits sega Viljandis. Kodus oli ausalt öeldes natuke nõme olla. See on ikka minu jaoks hoopis teine maailm, kus nad elavad. Olen harjunud palju teistsugusema käitumise ja suhtumisega. Kurvaks teeb see, et mina ei saa seal midagi muuta, kuna nad ei saa aru, mida nad valesti teevad. Rääkisin õega sellest, kuidas ta räägin, kuid ei midagi.
Pühapäeval olin Viljandis. Käisin sealse baptistikoguduse laste jõulupuul. Nii armas oli. Pärast käisin ühe sealse ppk-õpetaja sõnnipäeval. Väga tore ja õdus õhtu oli. Nii tore, et Riinal on seal nüüd olemas inimesed, kellega ta suhelda saab. Mina siin pean uuesti hakkama otsima inimest, kellega saan jagada neid asju, mis minus ja minuga toimuvad.
Viljandi uue kogudusehoonega on mul segased tunded. Väga raske on mul seal olla. Põhjus on selles, et seal olles näen pea iga kord, kuidas ma seal abiellun. Näen, kuidas ma kõnnin altari poole, kus mind ootab minu mees. Näen isegi seda, kuidas saal on kaunistatud. Ma ei tera, miks see uus kirikuhoone mulle pulmadega seostub. Suht veider.
Esmaspäeva hommik oli huvitav. Viljandi oli totaalselt pime. Tean nüüd, et süüdi oli Patriku-nimeline torm. Sõitsin sealt Tartu, kus tuli ettevalmistada koguduse j'ululõuna, mis ise kujunes väga toredaks. Sain Tõnu Lehtsaare sekretär olla :D. Õhtul käisin ühe inimesega jalutamas. Hiljem käisin Jaanikal külas. Nii, et selline mõnus ja vaheldusrikas päev oli.
Täna tulin Põlvasse. Ja vool läks ära. Kuid neil oli genekas ja voo saigi. Juhhhuu.

Winter Sonata - Only You (Piano & Violin Instrumental)

Saturday, December 24, 2011

Maal

Nii! Lõpiks saabus siis see päev, kui ma maale jõudsin. Viimati olin siin juulis. Päris ammu. Tunded on vastakad. Kui kuulsin bussilt tulles, et isa ja õe tüüp on taas täis siis kadus igasugune tahtmine koju tulla ära. Tagasitee aga puudus. Peab vist Jumnalat tänama, et koju jõudes nad magasid ning ei pidanud nendega maid jagama hakkama. Minu tulevane pere saab ikka hoopis teistsugune olema. Usun, et Jumal hoiab ka selles osas. Ma ei kujuta isegi ette, kuidas ma oma peret oma tulevasele abikaasale tutvustan. Hirm on selle ees, sest ma tahaks, et mul oleks normaalne pere, kes suhtleb omavahel normaalselt ja viisakalt ning, et mu osad pereliiimed poleks joomarid. Veits pinlik on. Kuid, kas peaks olema? See on mind tegeliult kaua piinanud.
Nii nunnu oli see, et ma sain Jannuga ühes toas magada. Olin justkui ta emme üheks ööks. Magas päris ilusasti. Paar korda pidin küll minema ja panema talle luti uusti suhu, kuid siis magas kui ingel edasi. Muidugi palvetasin ka õhtul, et ta võiks rahuikult hommikuni magada. Olen tähele pannud, et kui laste une eest palvetada, siis nad tõesti magavad kenasti. Aitäh, Jeesus!
Lumi on ka maas. Ma nii tahtsin valgeid jõule.
Inimesi huvitavate küsimustega on ka äge kiusata. Küsimus oli järgmine: Kui kaua peab 2kg broilerit ahjus koidma, et se ilusasti ära küpseks? Asi oli nimnelt selles, et pakendil puudus igasugune info küpsetamise kohta. Nii sündis minu peas pisike kiuslik mõte. Ega ma vastust lootmudki saada, sest tean antud persooni selle koha pealt hästi. Kuid lootus sureb viimasena :D.
Ilusat jõululaupäeva teile!!

Friday, December 23, 2011

Aasta lõpp on kujunenud päris huvitavaks. Avastasin, et isegi haigema ma ei suuda ma kodus olla ja end ravida. Pean ikka ringi jooksma ja midagi tegema. Otsin arvatavasti mingit asendustegevust selele, et peaks olema üksi oma mõtete ja tunnetega. Iseendale on ikka kõige raskem otsa vaadata. Olen kaua võidelnud ühe konkreetse asja vastu, kuid see on toonud ainult seda, et ma olen mõttetult endale haiget teinud, sest Jumal pole seda soovinud. Ta on tahtnud anda mulle parimat ja mina olen lihtsalt oma rumalusest ja hirmudest kantuna jonninud ja mässanud. Jumal on mind mitmel korral kutsunud mind selles asjas usaldama, kuid ma pole seda ikka teinud. Eile jõudsi mulle see tegelikult kohale, et kuiu ma veel kaua jonnn siis jään Tema parimast pakkumisest hoopis ilma. Nii kummaline on see, et ma olen seda nagu nii megalt soovinud, et see tõsi oleks. Samas täiega mässanud selle vastu. Segane? Jh, ega mullegi see pole just kõige selgem aeg olnud. Võitlus oma liha tahtega on ikka pärsi julm olnud. Lased piire veits kaugemale, siis joostakse need üldse maha. KUid pean tõesti Jumalat tänama, et ta kahe kalli inimese kaudu on minu vastu kõnelenud. Hea on teada, et ma võin lihtsalt seista ja mitte võidelda selle vastu ega selle nimel omal verd ninast välja. Pean lihtsalt laskma Jumalal tegutseda ja kuulama, millal ma pean tegutsema ja kuidas. .
Hetkel olen Viljandis. Õhtul saan maale. Näen Jannut!!!! Seda olen ma niiii kaua oodanud. Armastan oma õelapsi ikka nii väga. Vaatasin ennem just FBst Kristo pilte ja tundsin, kudas ma oleks võinud neid pilte jäädagi vaatama. Nad on ikka nii armsad.

MA TAHAN OLLA ÖÖ (I want to be the night) (subtitled)