Beethoven-Moonlight Sonata (Mvt. 1)

Soooo good!!! I love classical music.

Christina Perri - The Lonely (Official Lyric Video)

That says it all.

I listened a song and there was a warning for me......

If I could turn back the hands of time
I swear I never would've crossed that line
I should of kept it between us
But, no, I went and told the whole world how I feel and oh

So I sit and I realize
With these tears falling from my eyes
I gotta change if I wanna keep you forever
I promise that I'm gonna try

But I never meant to hurt you
I know it's time that I learned to
Treat the people I love like I wanna be loved
This is a lesson learned

I hate that I let you down
And I feel so bad about it
I guess karma comes back around
'Cause now I'm the one that's hurting, yeah

And I hate that I made you think
That the trust we had is broken
So don't tell me you can't forgive me
'Cause nobody's perfect

Jõulud olid see aasta päris huvitavad. Käisin maal ja ka olin veits sega Viljandis. Kodus oli ausalt öeldes natuke nõme olla. See on ikka minu jaoks hoopis teine maailm, kus nad elavad. Olen harjunud palju teistsugusema käitumise ja suhtumisega. Kurvaks teeb see, et mina ei saa seal midagi muuta, kuna nad ei saa aru, mida nad valesti teevad. Rääkisin õega sellest, kuidas ta räägin, kuid ei midagi.
Pühapäeval olin Viljandis. Käisin sealse baptistikoguduse laste jõulupuul. Nii armas oli. Pärast käisin ühe sealse ppk-õpetaja sõnnipäeval. Väga tore ja õdus õhtu oli. Nii tore, et Riinal on seal nüüd olemas inimesed, kellega ta suhelda saab. Mina siin pean uuesti hakkama otsima inimest, kellega saan jagada neid asju, mis minus ja minuga toimuvad.
Viljandi uue kogudusehoonega on mul segased tunded. Väga raske on mul seal olla. Põhjus on selles, et seal olles näen pea iga kord, kuidas ma seal abiellun. Näen, kuidas ma kõnnin altari poole, kus mind ootab minu mees. Näen isegi seda, kuidas saal on kaunistatud. Ma ei tera, miks see uus kirikuhoone mulle pulmadega seostub. Suht veider.
Esmaspäeva hommik oli huvitav. Viljandi oli totaalselt pime. Tean nüüd, et süüdi oli Patriku-nimeline torm. Sõitsin sealt Tartu, kus tuli ettevalmistada koguduse j'ululõuna, mis ise kujunes väga toredaks. Sain Tõnu Lehtsaare sekretär olla :D. Õhtul käisin ühe inimesega jalutamas. Hiljem käisin Jaanikal külas. Nii, et selline mõnus ja vaheldusrikas päev oli.
Täna tulin Põlvasse. Ja vool läks ära. Kuid neil oli genekas ja voo saigi. Juhhhuu.

Winter Sonata - Only You (Piano & Violin Instrumental)

Maal

Nii! Lõpiks saabus siis see päev, kui ma maale jõudsin. Viimati olin siin juulis. Päris ammu. Tunded on vastakad. Kui kuulsin bussilt tulles, et isa ja õe tüüp on taas täis siis kadus igasugune tahtmine koju tulla ära. Tagasitee aga puudus. Peab vist Jumnalat tänama, et koju jõudes nad magasid ning ei pidanud nendega maid jagama hakkama. Minu tulevane pere saab ikka hoopis teistsugune olema. Usun, et Jumal hoiab ka selles osas. Ma ei kujuta isegi ette, kuidas ma oma peret oma tulevasele abikaasale tutvustan. Hirm on selle ees, sest ma tahaks, et mul oleks normaalne pere, kes suhtleb omavahel normaalselt ja viisakalt ning, et mu osad pereliiimed poleks joomarid. Veits pinlik on. Kuid, kas peaks olema? See on mind tegeliult kaua piinanud.
Nii nunnu oli see, et ma sain Jannuga ühes toas magada. Olin justkui ta emme üheks ööks. Magas päris ilusasti. Paar korda pidin küll minema ja panema talle luti uusti suhu, kuid siis magas kui ingel edasi. Muidugi palvetasin ka õhtul, et ta võiks rahuikult hommikuni magada. Olen tähele pannud, et kui laste une eest palvetada, siis nad tõesti magavad kenasti. Aitäh, Jeesus!
Lumi on ka maas. Ma nii tahtsin valgeid jõule.
Inimesi huvitavate küsimustega on ka äge kiusata. Küsimus oli järgmine: Kui kaua peab 2kg broilerit ahjus koidma, et se ilusasti ära küpseks? Asi oli nimnelt selles, et pakendil puudus igasugune info küpsetamise kohta. Nii sündis minu peas pisike kiuslik mõte. Ega ma vastust lootmudki saada, sest tean antud persooni selle koha pealt hästi. Kuid lootus sureb viimasena :D.
Ilusat jõululaupäeva teile!!

Aasta lõpp on kujunenud päris huvitavaks. Avastasin, et isegi haigema ma ei suuda ma kodus olla ja end ravida. Pean ikka ringi jooksma ja midagi tegema. Otsin arvatavasti mingit asendustegevust selele, et peaks olema üksi oma mõtete ja tunnetega. Iseendale on ikka kõige raskem otsa vaadata. Olen kaua võidelnud ühe konkreetse asja vastu, kuid see on toonud ainult seda, et ma olen mõttetult endale haiget teinud, sest Jumal pole seda soovinud. Ta on tahtnud anda mulle parimat ja mina olen lihtsalt oma rumalusest ja hirmudest kantuna jonninud ja mässanud. Jumal on mind mitmel korral kutsunud mind selles asjas usaldama, kuid ma pole seda ikka teinud. Eile jõudsi mulle see tegelikult kohale, et kuiu ma veel kaua jonnn siis jään Tema parimast pakkumisest hoopis ilma. Nii kummaline on see, et ma olen seda nagu nii megalt soovinud, et see tõsi oleks. Samas täiega mässanud selle vastu. Segane? Jh, ega mullegi see pole just kõige selgem aeg olnud. Võitlus oma liha tahtega on ikka pärsi julm olnud. Lased piire veits kaugemale, siis joostakse need üldse maha. KUid pean tõesti Jumalat tänama, et ta kahe kalli inimese kaudu on minu vastu kõnelenud. Hea on teada, et ma võin lihtsalt seista ja mitte võidelda selle vastu ega selle nimel omal verd ninast välja. Pean lihtsalt laskma Jumalal tegutseda ja kuulama, millal ma pean tegutsema ja kuidas. .
Hetkel olen Viljandis. Õhtul saan maale. Näen Jannut!!!! Seda olen ma niiii kaua oodanud. Armastan oma õelapsi ikka nii väga. Vaatasin ennem just FBst Kristo pilte ja tundsin, kudas ma oleks võinud neid pilte jäädagi vaatama. Nad on ikka nii armsad.

MA TAHAN OLLA ÖÖ (I want to be the night) (subtitled)

Jaan Tätte,Marko Matvere ja Liisi Koikson-Tuulevaiksel ööl+Lyrics

Viljandis

Jeeeiiii!!
Ma olen hetkel Vilandis. See on nii äge siin olla.
Aitasin Riinal kolida.
Hommik möödus kolimisega Tartus, millele järgnes sõit Viljandisse, mis lõppes Riina asjade vedamisega tema uude korterisse. See on täiega äge korter. Hetkel kuulen, kuidas naabritel peasumasin töötab. Loodan, et nad pesu öösiti ei pese, sest see oleks suht segav. Mulle bähemlt.
Kuulan TobyMac-i Wonderin lugu. Tuju on ka selline huvitav. Või pigem tunne. Jee!!

Tobymac - Wonderin'

Josh Groban - Per Te (with English subtitles)

4. dets. 2011

I give up.

There is nothing I can do anymore.

Jumal on toonud mu ellu grupi inimesi, kellega ma ei oska enam midagi peale hakkata. Näen nende vajadust abi järele, kuid minu pakutud abi ei taheta vastu võtta.

And it is sad.

At least I tried.

3. dets. 2011

Eilne ja tänane päev on omamoodi produktiivsed olnud. Eile polnud kahjuks töö juures midagi peale koristamise teha. Mida polnud oli töö ehk lapsed. Üks suur asi, mille eile tehtud sain oli see, et puhastasin oma FB-konto suht ära ehk siis sinna jäid aint seinal olev tegevus. Neid ei viitsinud ausalt öeldes öösel 1 aeg kustutama hakkata. Eilne õhtu oli üldse raske. Olin mures ühe inimese pärast, kuid ei saanud ka midagi muud peale palvetamise teha. Ega tänagi pole see mure kuhugi kadunud. Kuid tean, et olen esialgu oma osa täitnud ja pean ootama uusi juhiseid. Ainult Jumal saab teda hetkel aidata. Lisaks ei saa ma ka oma abi peale suruda, sest vägisi ei saa kedagi terveks teha. Teine peab ikka ise ka tahtma abi saada. Mnjh. Keeruline seis. Näen kuidas vaenlane lihtsalt möllab minu ümber olevate inimeste eludes ja tal lastakse seda nii vabalt teha. See tekitab minus jõuetuse tunde, et kui inimesed ise lasevad sel sündida, siis mida mina üldse teha saan. Tunnen oma käte lühidust ja seotust.

Täna oli tehnikakoolitus, kuhu ma poleks läinud, kuid Sandra tahtis minna ja kuna mateda kutsusin siis oleks olnud suht nõme ise mitte minna. Nii ma siis kimasin suht otse voodist bussi peale. Sanda oli nii armas ja oli teinud mulle võiku ja juua ka toonud. Ta on ikka nii armas ja hoolitsev. Koolitus ise oli põnev. Enamuse ajast kuulasime, kuidas heli teha ja, kuidas helipult töötab. Vahel oli ikka päris keeruline Reinu jutust aru saada. Elekter ja mingid sellelaadsed skeemid pole kunagi mu tugevad küljed olnud. Video ja projektor olid päris lihtsad. Valgus oli aga kõige ägedam kuna Toits osasid asju ei osanud isegi. Suht naljakas oli, et koolitaja ei osanud ise mingeid asju. Kokkuvõttes saime aga kõik vajaliku selgeks ja valguse tegemine on ikka põnev ja loominguline tegevus. Kui meil oleks ägedamad valguse asjad, siis saaks loomingulisem olla. Meil Kolgatal on ikka võimas tehnika baas. Järgmisest aastast saab ka videosid salvestama hakkata. Lahe! Siis saab ka noortekaid lindistada ja üles panna.

Tegin täna üle tüki aja taas midagi normaalset süüa (peale omleti, mida suht palju teen). Nimelt tegin makarone viineritega.. Nämma!!

Nüüd aga lähen vist magama. Väsu on peal. Lisaks tahaks lihtsalt ka olla vahepeal. Pole vist olnudki sellist lihtsalt olemise päeva. Ikka olen midagi teinud või kusagil liikunud.

Eile sain ka teada, et mõned ikka loevad mu blogi :)

2. dets. 2011

Vaatasime Riinaga just Jääaega. See on ikka nii nummi film. Mulle üldse meeldivad sellised kogupre animafilmid. Kuid see tegi ka veits kurvaks, kuna sealgi oli sees armastuse lugu. Happy end. Raske on selliseid lugusid vaadata. Eriti just praeguses olukorras, kus süda on täis valu. Näen suurt lõhet selle vahel, mis on minu igatsused ja, mis reaalsus. See teeb haiget, sest ma tahan väga loota, kuid ei julge, sest olen liiga palju haiget saanud. Lisaks tean ka, et ma ei saa siin osas midagi teha. Ma ei saa endal is emeest tekitada. See on Junala töö. Kuid mul on väga raske Teda selles osas usaldada ning see teeb mind kurvaks, sest see ei lase Teda ka muudes asjades täielikult usaldada.

Nii nõme on tunda, et alati, kui justkui hakkaksid mu unistused täide minema, tuleb miski ja kõik on kadunud ning minu süda taas kildudeks. Seetõttu ongi mul raske uskuda, et kunagi need soovid ja unistused, mis mul on, täituvad, kuigi Jumal on selle kohta rääkinud. Tean, et usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Kuid selle kui reaalsuse uskumine abikaasa koha pealt on raske. Mis omakorda tekitab minus tunde, et ma ise olen süüdi kui mu unistused ei täitu. Tunnen, et ma ise olen kõik ära rikkunud, kuna ei suuda uskuda piisavalt palju.

Kõige selle tõttu, tahaks lihtsalt mnema joosta või südame rinnust välja rebida, et mitte tunda neid tundeid. Kui ma mõtlen ta jutu peale m ingite asjade kohta siis mul jooksevad judinad üle selja. Ma poleks iial arvanud, et selliselt mõtlevaid mehi üldse olemas on. Samas on temaga nii keeruline suhelda. Lisaks ajab ta mind paljude asjadega meeletult närvi. Nii ma olengi justkui lõksus kahe äärmuse vahel. Ma ei tea, mida teha. Ta pole kaugelt minu idaeelmees, kuid jh mingid asjad on just sellised nagu ma mõelnud ja soovinud olen. Need pole just mitte tühised asjad nagu välimus ja nt muusikamaitse. Need on hoopis põhimõttelisemad. Samas ma näen, et mina pole selline naine nagu ta endale tahaks, sest ma olen paljudes asjades mööda pannud, mis talle olulised on. Õnneks on asi hetkel ühepoolne, mistõttu on lootus, et see läheb üle. Kuigi tean, et vb pean uuesti sellest südamevalust läbi minema ja loobuma ning laskma asjadel minna nii nagu need määratud on.

Raske on näha ka teisi, kellel kõik selles osas hästi läheb. Mitte, et ma kade oleks, vaid see lihtsalt torkab kuidagi minu südamesse. Ma tahan nii väga, et ma võiks ka ometi neid tundeid, mis minus on välja elada, mitte neid kogu aed peita ja alla suruda. See on tõesti raske.

Vanemaid luuletusi vol. 2.

Hinge närib tühjus,

katse lõpuks luhtus.

Kirjutan sinna, kus juhtus,

kuid lehel valitseb tühjus.

Kas panin üldse kirja need read,

Vaevan raskelt oma pead.

Sisse lipsanud meil kõigil ju vead.

Vahel oleme kõik sead.

Lehte vaatan nukralt,

vaikselt sügan kukalt.

Leht vastu vaatab ikka tühjalt.

Tundeid kirja ei saa panna lihtsalt!

~~~~

Keset ulgumerd üks laev sõidab.

Purjed taeva poole tõstab.

Tuul nüüd tõusmas on,

purjedesse puhumas on.

Kaugel paistamas silmapiir.

Kiirelt möödub viiv.

Päike paitab laevnike pead,

ootavad nad midagi head.

Merel oln ud on nad kaua.

Varsti katavad laua.

Kodus ootamas neid naised kallid.

Kingitusteks neile on kallid.

Minutitega läheneb silmapiir,

kodus on nad siis.

Müüdub tund ja kodus nad.

Lähedasi nüüd kallistavad.

Taevast Isa nüüd kiidavad.

~~~~

„Oma südamed avage nüüd! "

kostab kauge hüüd.

Rahvas kuulama jäi.

„Kuhu rääkija jäi? "

Küsimus ringi käis.

Kaugelt valgust tulemas nähti.

südamed avatuks tehti.

Jeesus ju tulemas oli.

Üksikuid rõõmuhüüdeid kaikus.

Enamus jahmunult vaikis.

Oodatudus nüüd käes oli.

Südameis järsku süüdati tuli.

Taecariik avatuks sai.

Naeratus nägudel oli lai.

„Jumal kiidetud olgu,

taevasesse koju nüüd minge!".

~~~~

Süda lõhkemas on valust.

Maailmalt armastust palun.

Ära kõik mind tõuganud on jalust,

tülgastust nende poolt tajun.

Siin maailmas täitsa üksi,

kaaslast pole mul ühtki.

Maailma ära olen eksind.

hõisates ringi olen keksind.

Jeesusest eenale läinud olen.

sisemus mul on meeletulet kole.

Pattudest küll päästetud olen,

kuid patustamast lakanud pole.

Tagasi Ta juurde tahan.

kuid teed ei tundu leidvat enam.

Oh, Jumal, mul andesta palun.

Nii elada ei jõua enam.

Mu ainus pääaste oled Sa.

Põlvili nüüd su ees olen ma.

Andesta Issand kui võid.

Sina mind ju lõid.

~~~~

Hinge täidab suur rõõm,

möödas on pikalt kestnud põõn.

Südames põlemas hele leek.

maha pandud eelnev taak.

Ettepoole nüüd ainiti vaatan,

võidetud on saatan.

Kiituslaul Jeesusele kõlagu.

Ärgu keegi teda põlaku.

Kord tuleb väehulkadega Ta,

pühad ootamas seda ka.

Oma lapsed siis koju viib Ta.

Kas tahad kaasa ka sa?

~~~~

Meie südames on üks pisike paik.

Pisike, pisike laik.

Olla võib ta ju väike,

kuid särab see kui päike.

Särama paneb selle Jumal,

seda teab iga rumal.

~~~~

Äsja sadanud on vihma.

Vikerkaar hakkab pihta.

Võlumaale viimas meid nüüd.

Kaugele kostab me hüüd.

Sõbrad kallid, tuleme nüüd.

Edusamma loob me püüd.

Retk meil lõppema hakkab.

Võlumaa järsku olemast lakkab.

Kaugele sõbrad jäid,

kuid kohtame peagi neid – sõpru häid.

~~~~

Jumal kõige imelisem on.

Armastus suur Ta südames on.

Kõigile jagab seda,

kes vaid tahab seda.

Oma loodut enda juurde igatseb.

Ole milline sa tahes,

sind ikka armastab.

Tahad lahti saada pahest,

kui sa pattu kahetsed.

Puhtaks peseb südame sul,

nagu teinud on Ta mul.

11 põhimõtet paremaks suhtlejaks saamisel

1. Näe vaeva
2. Õpi minema kompromissile
3. Püüa mõista
4. Kinnita oma sõbrale või abikasale, et ta on väärtuslik ja väärikas
5. Ole positiivne ja julgustav
6. Harjuta konfidentsiaalsust
7. Oota õiget aega
8. Räägi oma tunnetest
9. Ära püüa mõtteid lugeda
10. Reageeri teise jutule
11. Ole aus

vanemaid luuletusi

Kõigist kõige kallim Ta.

Igavesti Teda armastan ma.

Meie imelina Päästaja Ta,

Seda usun nüüd ma.

Kiituseks laul kõlagu Sulle,

Sest armas oled mulle.

Parim asi minu elus Sa,

Igavesti sind armastan.

Süda rõõmust kiitleb mul,

mu lootus lasub sul.

Au ja kiitus igavesti olgu Sul,

Mu auline Tall.

~~~~

Üksi suures saginas ta,

Kiirelt kuhugi ruttavad nad.

Vaikselt kaugusesse vaatab ta.

Ikka ruttavad nad.

Valus torge südames tal.

Kaugel kõigist, kuid koos ka.

Pisarad silmist valgumas tal,

Koos olla tahaks ta ka.

Kas tõesti saatus määranud on nii!?

Ulm, mnd kaugele ära vii!

Südames see soov tal nii,

kaugele, kaugele öra siit.

~~~~

Puudel lumi sätendab,

kaugel jörve vesi veel virvendab.

Linnuke oksal sädistab,

Külmast keha väristab.

Talv me maale saabunud.

Kõik hästi on laabunud.

Lumi maha sadanud,

Rõõmu lastele juba jaganud.

~~~~

Meeletus valus,

meeletus janus,

appi ta Jumalat palus.

Päästet endale anus.

Jeesus siis tuli.

Põlema süttis tuli.

Südames säramas leek.

Eksida enam ei saa teelt.

~~~~

Üks igatsus südames on.

Midagi muuta on mu soov.

Ees on seismas tuleproov.

Mis nii raske näib.

Kuid kui tehtud see saab,

süda täitub rõõmuga.

Elu on imelik.......

Hetkel on mingi segaduse aeg minu elus. Kõik on kuidagi nii keeruline. Minus on nii vastakad tunded, et ei oska isegi enam midagi mõelda. Tahaks lihtsalt minema joosta.

Mul on nüüd kodugrupp, mille üks juhtidest ma olen. No vähemalt peaks olema tegu kahe juhiga, kuid jh reaalsus on vist veits teine. See tekitabki minus vaatakaid tundeid. Arvad, et oled asjad selgeks rääkinud, kuid selgub, et vist ikka ei ole. See omakorda paneb mõtlema, et äkki on asi lihtsalt minus. Kuna olen perfektsionist, siis on raske leppida sellega, et vahel tuleb ka feile ette. Kuid kuna tegu on asjaga, mille kohta olen saanud Jumala juhatuse, siis on raske lasta sel niisama olla, sest tahan teha oma parima. Vb tõesti on ajastus vale. Olen sellele viimasel ajal palju mõelnud, et oleksm pidanud teisiti alustama ja teiste inimestega (vähemalt osade puhul tekib selline küsimus).

Kuid sellest on tulnud ka rõõmu, mis on südantsoojendav. Eilne kodugrupp oli hästi tore. Kuigi meid oli aint kolm - mina, Aire ja Maiu. Maiu võttis meid imearmsalt vastu. Nad olid ikka tõeliselt selleks valmistunud. Katsid meile imelise laua. Saime näha ja katsuda ka nende pere reliikviat, milleks oli üle saja aasta vanune suur gooti kirjas Piibel, mida oldi põlvest-põlve edasi antud. Saime ka palvetada. Maiu vend Taavi palvetas ka meiega. See oli niiiii nunnu, kuidas ta tegi oma lihtsa lapse palve, mida neile pühapäevakoolis õpetatakase.

Vahel igatsen isegi seda lapsemeelsust ning lapselikku usaldust oma Taevase Isa vastu. Tean, et usaldusega seotud küsimused on hetkel minu elus suure küsimärgi all. Ma ei suuda Jumalat mingites asjades usaldada ja see teeb kokkuvõttes mulle endale haiget.

viimasel ajal on ka minus suur igatsus abielluda ja saada lapsi. Vahel on see nii suur, et tunnen ennast süüdi, kuna neid asju igatsen. Samas tean, et see peaks olema igati normaalne neid igatseda, sest Jumal on pannud meid siia maailma nii, et me ei peaks olema üksi. Ta on igale inimesele valmistanud ka kohase abi, kellega koos elust läbi minna. Minagi igatsen, et ma võiks leida selle inimese, kellele ma saaks see kohane abi olla ja, kes mulle see olla saaks. Tahan teada, mis tunne see on kui sind vastu armastatakse. Minu elus on liiga palju olnud selliseid kogemusi, kus minu poolsetele tunnetele pole vastatud. Nii on see ka praegu. Mulle meeldib keegi, kelle suhtes ma ei taha üldse, et ta mulle meeldiks. Ta pole absoluutselt selline inimene, kellega tahaks koos olla. Hoolimata sellest, et ta mulle meeldib. Samas tahaks ka. See olukord on veel hullem sellest, kui keegi lihtsalt meeldib ja see inimene sulle meeldiv on.

Kõige selle keskel tahaks juba Jeesuse juurde, kus pole enam ühtki pisarat, raskust ega muret. Tahaka Temaga koos olla, kes mind nii väga armastab ja minust lõpmatult palju hoolib.Igatsen Tema rahulikku ja ülestõstvat ligiolu, kus kõik siinne kaob ja saab lihtsalt olla. Tahaks lihtsalt mingiks ajaks minna kuhugi eemale hetke keskkonnast ja osadest inimestest, et saaks kõik taas selgeks ja saaks ennast taas täis laadida. Tunnen puudust ka sellise tõeliselt sügava ülistuse järele. Seda pole see aasta isegi noortekatelt eriti saanud. Teenistuste ajal kui on olnud hea ülistus, olen olnud kas ppk-s või muid kohustusi täitnud.

Tahan olla rõõmus, kuid mingi tühjus on hoopis. Lisaks kurbus ja pettumus. Nii keeruline on seda isegi teistele seletada, sest tihti ei suuda seda, mis minus toimub piisavalt hästi seletada, et teised võiksid aru saada ja mõista.

raskustest sel nädalal

See nädal on olnud väga raske. Selline tunne, et miski pole enam püsiv. Kõik on löönud kõikuma. Seesmiselt on selline tunne, et justkui kistaks lõhki. Olen saanud palju haiget. Tundnud, et mind ei usaldata ja ei kohelda teistega võrdselt. Tundub justkui mulle on vähem lubatud kui teistele ning minu soovidega ei arvestata. Kõige raskem on see, et pole kedagi kelle najale toetuda. Kellega võiksin vabalt oma koormast rääkida. Tunnen, et sees on torm, millega ei oska midagi peale hakata. Palvetada on isegi väga raske. Samas on nii hea teada, et kui lähen Ta ette, siis ei peagi ma ise aru saama, mis minus toimub. Tema teab kõik, sest Ta näeb ja tunneb mind paremini kui mina ise.

Suvest

See suvi möödus minu jaoks väga imeliselt. Hoolimata väga rasketest aegadest selle aja jooksul, saan öelda, et tänu Jumalale olen ma saanud palju uusi kogemusi ja uusi vaatenurki erinevatele olukordadele ja hetkedele. Õppisin ja sain teada palju. Seda nii enda kui teiste ning ka Jumala kohta.

Kuid nüüd kõigest lähemalt.

Enne Jaanipäeva sain ma kätte oma kauaoodatud ja palju pingutust nõudnud ülikoolidiplomi. Nüüd võin julgelt äelda, et olen haridusteaduste magister. Eks näis nüüd, kuidas Jumal seda minu elus kasutada tahab.

Juuli alguses oli mul võimalik aidata kaasa Setomaa misjonipäevadel. MInu vastutusalaks ol lastele mõeldud programmi koostamine ja ka läbiviimine ning kõik muu sellega seoduv. Lisaks lastetööle sain osaelda ülistuses. See oli asi, mida makaua olin tegelikult igatsenud ja oma südemes Jumala poole õhanud ning palvetanud. KUna mulle pole antud imelist lauluhäält ega erilist musikaalsust, siis oma mõttetes ei julnud mõelda, et see kord ka tõeks võib saada. Kuid meie Jumal on niiii imeline. Ta andis mulle võimaluse, mis tol hetkel sobis. Ma olen selle eest väga-väga tänulik. Samas kogesin ka palju võitlusi. Kuna ma ei ole väga selline suhtleja, et lähen kohe minu jaoks võõrate juurde ja hakkan nendega rääkima, siis põdesin seda väga. Kuid JUmal msaatis minu juurde ühe inimnese, kelle kaudu sain julgustatud, et ina ei peagi seda tegema, kui Tema pole seda mulle südamele pannud. Ma ei tohi enda tõestamise kaudu teistele antud ülesandeid ära võtta, sest siis ei saa nad seda taevast tasu, mis neile on antud ja mina aei saa enda oma, sest ma tahan teha teistele antud ülesandeid. See kogemus ja mõistmine, et ma pean tegama ainult seda, mida Jumal mul on käskinud teha võ, mida Ta on andnud mulle teha, oli vabastav. Lisaks oli imeline näha seda, kuidas Jumal oma tööd teeb. Tema tegutsemine on tõeliselt võimas. Seda on isegi raske kirjeldada. Mäletan, et istusin ühel õhtul rahva seas javaatan ning imestan, kuidas Tema poolt võitud mees räägib ja see inimesi südamepõhjani puudutab. Kananahk tuli lausa peale. Lihtsalt nii võimas on Jumal. Samuti olid need inimesed, kellega koos seda nädalat tegime, tõeliselt toredad. Ma pole varem nii eas ja ühtses meeskonnas olnud. Usun, et see kui kõik liikmed on Jumalale pühendunud ja tahavad teha Tema tööd, saab Tema meid tõeliselt ühte liita ja aidata lahendada kõik ettetulevad probleemid.

To be continued.......

Age luulenurk :)

Kõige kallimale

Üht sul öelda tahan nüüd.
Sõnade taga on üks püüd.
Need read on sulle,
kes oled kallis mulle.

Mu südamesse tulnud sa,
seda eitada enam ei saa.
Kõige kaunim ilmas.
Rõõmuhelk mu silmis.

Sulle anda kõike tahan.
Vana elu tuleb jätta maha.
Imelin elu ootab ees,
sinuga koos kui käin seda teed.

Hommikul

Hommikul kui ärkan,
üht rõõmusädet märkan.
Hommikul kui silmad lahti teen,
üks rõõm mul südame sees.

“Mis see on?” kostab äkki.
Tabatud on otse märki.
“Rüüm Issandas on mu tugevus”.
See on see rõõm mu südames.

Jumalale

Ma tõstan oma käed,
et kiita Sind, mu Jumal.
Liiguvad siis kõik mäed,
kui ootan Sind, mu Jumal.
Oma elu annan Sulle,
sest nii kallis oled mulle.
Oma tahte Sulle listan.
Sinu teelt end kõrvale ei kalluta.

Aaron Keyes - Holy Surrender

I’ve done it again, I’ve given in, To the very sin that breaks your heart
Now I return, fix my eyes on you, That’s not who I am, Not who I am in You
You say I’m your child, chosen one and friend
You Love me with a love I’ll never comprehend
You call me a Masterpiece, your Poetry; Your holy place, in You, complete

Lord I give to You, All I am
In holy surrender
Jesus, take my life, Make it yours
I need only remember
Hands Spread that broke bread,
Blood Shed, You dropped dead
In Your death, I see
True life (or Your Heart), wholly surrendered for me

Lord we give to You all we have, here in holy surrender
Jesus take your place, rightfully yours, We enthrone You forever
With Hands Spread, Hearts Fed (or Tears Shed), You are Exalted
In our lives please see Our hearts wholly surrendered to Thee

Taas natuke mõtteid :)

Viimasel ajal on juhtunud nii mõndagi, millest mul on raske aru saada ja, mida ma veel ei mõista. Jumal on teinud nii paljusid imelisi asju mu elus viimastel nädalatel, et ei jõua kohe kõike meeldegi jätta. Olen üha enam mõistnud, seda kui suur, mitmekülgne ja mõistetamatu Jumal on. Heas mõttes. Kui igal päeval Jumala kohta midagi teada saada, siis elades kasvõi 100 aastaseks, ei jõuaks me Jumalat täiesti tundma õppida. Temas on lihtsalt nii palju. Tema on kõik loonud ja Tema läbi on kõik loodud. Jumal on mid oma näo järgi loonud. Arvestades, kui erinevad me kõik oleme, siis milline on Jumal. Pannes kokku kõik elanud inimeste, hetkel elavate inimeste ja nende, kes pole veel sündinud, iseloomud, võime ehk saada mingi üldise pildi Jumalast. Suht võimatu ülesanne. Jumalal on aga võimalik panna igasse inimesse endast mingi osa, mida kelleski teises pole. Nii on ka looduses. Psalmist ütleb nõnda: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.“ (Ps 19: 2 – 3). Looduses on selgelt näha, kuidas Jumal on kõik nii imeliselt loonud. Vaadake ainut, kuidas aastaajad vahelduvad, rohi tärkab, linnud laulavad miljonitel eri viisidel või kui imeliselt ja keerukalt areneb muna- ja seemnerakust üks elav olend. Kui me vaid võtaksime aega ja avaksime oma simad ja kõrvad ning tahaksime kuulda ja näha, kuuleks kuidas loodus kiidab ja ülistab Jumalat. Kõndises looduses on minu arvates kogetav see, kuidas Jumal on kuidagi eriti ligidal ja hing hõiskab rõõmust Tema poole.

Viimasel ajal olen kogenud eriliselt Jumala imelist armastust just võitluste ajal. 13. aprill oli üks selliseid päevi, kus alates hommikul silade avamisest kuni õhtul uinumiseni, oli Jumal nii ligidal ja andis kogeda oma igavest ja tingimusteta armastust. Hommikul ärkasin selgusega ühe keerulise olukorra kohta oma elus. Hommikune tüdrukute palvekas oli tõeliselt tore ja palveaeg Jumalaga täiega ülestõstev ja täitev. Pärast sain vestelda ühe väga kalli inimesega. Käisime ka Toomel jalutamas ja jäätist söömas. Õhtul Kuulasin Andrea Bocellit, vaatasin päikeseloojangut ja olin koos Jumalaga. Jumal on parim romantik maailmas, sest Tema on ka selle loonud. Tema teab tõeliselt, mida me vajame. Ta teab igat meie mõtet ja igatsust südames. Need tunnid olid lihtsalt võrratud. Võin jääda rääkima sellest armastusest, millega Jumal armastab, kui Tema teed mööda minna. Kui te ei usu, siis proovige ise järgi. Tema ei lükka kedagi tagasi. Johannes kirjutab oma 1Jh 1:9 nõnda: „Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nõnda, et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“. Ava oma süda talle, sest Ta on tõotanud olla ustav ja anda andeks sinu patud. Patt on meid kõiki lahutanud Jumalast. Kirjas roomastele seisab: „ Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, Kristuses Jeesuses.“ (Rm 3:23 – 24). Jah, sa said öigesti aru – Jeesus on ainus nimi, mille kaudu me saame lunastuse pattudest. Siin ei ole mõtet Jumalale ette lugeda nimekirja asjadest, mida me teeme ja arvata, et meie teod meid Tema juurde aitavad. Jeesus ütleb, et Tema on tee, tõde ja elu ning, et ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui läbi Tema (Jh 14: 6).

Avagu Jumal teie südame silmad nägema ja kõrvad kuulma.

Armu ja rahu teile!

Natike laagrist

Kiidetud olgu Jumal, kes kõik on nii imeliselt loonud. Kiitus ja kogu au Isandale, et Tema on rahu andja. Sellise rahu, mis on nii võimas, et tahad igavesti sellesse jääda. Tema armastus on lihtsalt niiiiiiii võimas ja elustav. Ta on ainus tõeline eluallikas. Halleluuja!!!!!!!

Oh, mu süda on täis kiitust ja tänu Issandale, kes on mind imeliselt täitnud ja kiinitanud selle aja jooksul, mis ma Kolgata noortelaagris veetsin. See oli imeline aeg. Kõik on justkui ülivõrdes. Tänan Jumalat, et Ta lasi mu ellu tulla sellel suurel uudiselt, mis alul mu elu peapeale pööras. Sellest kirjutasin pikemalt oma eelmises postituses.

Mis siis üldse seal laagris toimus. Oh, see oli võimas. Prohvetlikud unenäod, prohvetlikud sõnumid, Püha Vaimu liikumine, Jumala võimas ligiolu, koormad said maha pandud, Jumala sõna oli rohkesti. Terve laager oli Jumala kätel kantud. Usun, et südamed said süüdatud ja elud muudetud. Vähemalt minu oma. Nii hea oli minna Jeesuse ette ja anda Talle kõik oma koormad ja oma tahtmised üle. Kuigi see tunne, et peab mingist asjast täiesti loobuma on tohutu raske, on see parim asi millest läbi minna, sest siis hingab su peal selline Jumala rahu, mida on tõesti väga raske kirjeldada. Mu suurim igatsus on, et kõik, mis mind selles maailmas kinni hoiab saaks Talle üle antud, ,et Ta saaks mind teiste heaks kasutada. Lisaks on see vabaduse tunne, mis tuleb kui8 tuua kõik Jeesuse ette, nii hea. Sellist tunnet pole võimalik muidu kogeda. Tunned, et sind ei seo miski, sind ei koorma enam, pole muresid ega kurbust.

Lisaks sain ma olla suure au osaline – Jumal lasi mul näha oma Püha Vaimu liikumist ja ma võisin Püha Vaimu füüsiliselt näha. Kiitus selle eest Jumalale, et Ta valis mind, kinnitamaks seda rahvast, kes laagris oli. Nagu arvata võite, oli see imeline kogemus. Jumal on tegemas suuri asju mu elus!! Korraga on muutunud elu nii põnevaks.

Kui sina pole veel midagi kuulnud Jumalast või ei usu sa Temasse siis tea, et Jeesus armastab sind. Ta armastab sind nii palju, et Ta läks surma selle eest, et sul võiks olla igavene elu koos Temaga ja, et sa ei peaks minema igavesse hukatusse piinlema. Jeesus ütleb ka, et kes otsib, see leiab. Ma julgustan sind Teda otsima, sest minu teada pole pidanud keegi kahetsema. Palu, et Ta annaks end sulle kogeda ja palu, et Ta näitaks teed Tema juurde. Proovi ja sa saad elu, mis on võrratu. Enam ei pea sa muretsema, mis sinu elust saab või kuuidas hakkama saada, sest Tema on lubanus sind mitte jätta.

Kogu au ja kiitus ja tänu meie Issandale Jeesusele Kristusele, kes läks meie pattude eest ristile ja, kes kolmandal päeval surnuist üles äratati, et meil oleks igavene elu. Halleluuja!!!!!

Mis vahepeal toimunud on....

Nii! Nüüd see siis tuleb! Mis. mis?!?! Minu kauaoodatud uus sissekanne. Sirgi on juba vist mingi kaks korda maininud, et ma pole midagi uut siia kirja pannud. Tegelikult oleks võinud selle aja peale juba paljut siia kirja panna. Tõsiasi, et olen viimasel ajal väga netikaugeks inimeseks muutunud, pole lasknud varem uut sissekannet teha. Samas olen netti saanuna unustanud selle, et peaks.

Mis siis toimunud on? Jumal on mu eluteele saatnud palju huvitavaid, põnevaid, raskeid, keerulisi, rõõmsaid, kurbi ja ülestõstvaid tegevusi ja sündmusi. Osad on olnud minu valede valikute tagajärjed, millega on tulnud tegeleda. Osad on teiste rõõmu jagamine. Teised jällegi ootamatute tunnete endast avastamine. Ühesõnaga – kirju. Elu on väga kirju olnud.

Nüüd täpsemalt siis.

Osadus Jumalaga on kindlasti kasvanud. Olen mitmed asjad läbi- ja ümbermõelnud ning teinud selle põhjal teatavad otsused. Olen otsustanud võtta vastu kõik, mida Jumalal mu elu jaoks plaanis on. Mitmed annid, mida Jumal on mulle andnud, pole leidnus kasutust, sest ma olen olnud mingites hirmudes kinni. Nüüd ootan põnevusega, millal ma saan nende kasutamiseks piisavalt Jumala poolt ettevalmistatud. Tunnen, kuidas olen nagu treeningul, et saaks olla vabalt kasutatav tööriist Jumala tahte täitmisel. Eks raske ole ka. Oma mina allutamine on ikka tõeliselt suur ja vaevanõudev tegevus. See on nagu üks mingi köharohu reklaam. See seisnes selles, et üks mees läks magama. Järgmisel hetkel kargas talle kallale üks roheline köhakoll ja alguse sai poksimatš. Ma tunnen ennast nagu see mees, kes püüab sellest köhakollist vabaneda. Minu puhul oleks tegemist siis minu MINA-ga, mis ei anna võitluseta alla. Olles aga selle võitnud siis saabub imeline Jumala ligiolu, mille lõppu ei tahaks iial. See on lihtsalt nii võimas. Jumala ligiolu on kui segu piiritust ja tingimusteta armastusest, täielikust vabadusest, turvatundest ja tõelisest rõõmust. OH, seda on tohutult raske sõnadesse panna. Seetõttu peabki igaüks seda ise kogema. Kogu südamest loodan ja palun Jumalat, et paljud võiksid seda kogeda., et nad siis kiidaksid ja ülistaksid meie Issandat, kes on kõik loonud ja meid Jeesuse vere kaudu lunastanud.

Ühe impulsina rohkem Jumala ligiolu ja tahtmist minu elus otsida oli üks vestlus ühe sõbraga. Kõik sai alguse mõned nädalad tagasi, kui tundsin, et pean talle helistama. Kohe sain ka aru, miks pidin seda tegema. Tema hääl reetis, et midagi on väga pahasti. Peale mõningaid julgustavaid sõnu rääkis t, mis oli juhtunud ja, mis ta hinge rusus. Minu jaoks osutus ta jutt väga üllatavaks, mis pani minus tunded möllama. Tunded, mille olin ammu maha pannud ja, mille kohta olin otsustanud, et need ei vii kuhugi ning otsustanud need minevikku jätta. Nii ma siis võitlesin pisaratega. Olin segaduses. Rõõm ja tohutu kurbus olid minus korraga koos. Olin rõõmus selle üle, mis ta rääkis ja, et sain teda ehk julgustada ja juhatada, kuidas midagi teha. Kurb – ootamatu tunnete laviin ehk. Ma ei saanud isegi tol hetkel aru, mis toimus. Olin ka enda sellise reaktsiooni pärast ka nördinud. Mingi hetk hakkasingi nutma. Sellega tegin talle tema olukorra veelgi keerulisemaks. Vähemalt tol hetkel. Mõelge ise – sa räägid midagi rasket oma südamelt ja siis see, kellele räägite hakkab ka nutma, kuid hoopis mingi muu asja pärast. Pealegi asja, mis kuulub ammugi minevikku. Järgmine päev oli minu jaoks totaalselt karm. Mure oma sõbra olukorra pärast ja enda segased tunded. Oleks tahtnud lihtsalt selle enda seest välja nutta või lausa välja kiskuda. Õnneks sain Mariga rääkida ja oma koormat kergendada. Kiitus ja tänu Jumalale, et Ta on lasknud Maril mu ellu tulla ja headeks sõpradeks saada. Kõik see pani mind kummarduma Jumala ette, et Ta teeks vabaks ja annaks jõudu kõigest eelseisvast läbi minna. Ehk siis aitaks mu tunnetel jõuda järgi mõistuse otsusele. Samas mõistsin ka, et kui ma hoian neist tunnetest kinni siis ei saagi ma ju iial valmis, et võtta vastu see inimene oma ellu, kellega Jumal on mind kokku määranud. Samas olin ma juba väga pikka aega igatsenud taga seda siirast tagamõteteta sõprust, mis meil kunagi oli. Nüüd saab see võimalik olla. Kuigi jh, olles ta eks, ei pruugi see meie sõprus ta uuele tüdrukule meeldida. Kuid usun, et ka see asi on Jumala käes.

Tihti tahab Ta anda meile midagi palju paremat. Ta ootab vaid seda, et me paneksime maha kõik oma koormad, mured, probleemid ja kõiki mida me oma MINA-ga ihkame. Seda on alul ikka tohutult raske mõista. Kuid kui oled nõus tegema Tema tahte kohaselt siis see on nii vabastav. Ma olen viimasel ajal nii selgelt tundnud, kuidas minu enda mingid ihad ja soovid mind justkui oma köidikutesse seovad.

Üks rõõmustav uudis oli minu õelapse - Jane-Ly – sünd, mis tabas mind väga ootamatult. Olin Tallinnas Reesel külas kui ema helistas ja teatas uudisest. Samal päeval sain teada ka, et mu sõbra keeruline olukord oli lahendus leidnud. Lisaks sain kooku üha kunagise väga hea sõbrannaga, keda polnud ligi pool aastat näinud. Järgmisel päeval nägin ka ta õde, kes samuti oli mu väga hea sõbranna Temaga polnud ma üle aasta näinud ega ka pikemalt suhelnud. Tallinnas oleku ajal käisime Reesega kinod Rapuntsli animafilmi vaatamas. Hästi nunnu film oli. Kurb natuke ka. Lisaks käisin Oleviste noorekal. Võimas oli. Niiiiiiiiiii palju noori!!! Meie Kolgata kogudus on vb ainult natuke suurem kui nende noorte arv, kes seal olid.

Ootan põnevusega, mida Jumalal mu jaoks järgnevatel päevadel, nädalatel, kuudel ja aastatel mulle varuks on. Kui Jumal elupäevi annab, sest oma mineku aega ei tea meist keegi ette.

Lõpetan nii nagu Paulus oma mitmetes kirjades lõpetab: Meie Issanda Jeeuse Kristuse arm olgu teie kõikidega. Aamen!