avameelselt

Totaalselt nõme on see, et ma ei saa olla inimesega sõber, kuna teda sellepärast mõnitatakse et ma temaga suhtlen. Seetõtttu olen ka sellele inimesele justkui keegi, kes on kuskil kapis peidus ja kes võetaksse sealt välja kui talle vaja on. Ma ei hakka salgama, et jutt on Andresest.
Minu sees on selline tunne, et miks inimesed on nii silmakirjalikud. Oma sõpradel pole kunagi midagi viga, kuid kui minna sõprade mõningate sõprade juurde siis tekib kohe käärimine.
Ma ei saa aru, kuidas ma olen teistest inimestest erinev. Kas on viga selles, et ma ei joo end kogu aeg maani täis ja ei tõmba kolm pakki päevas suitsu või ei tee barkotsi??? Tõesti ei tea.
Mina arvan, et ma hoolin mingi miljon korda rohkem tast kui ta need mõnitajatest sõbrad kokku!! Aga minu arvamus ei huvita kindlasti kedagi. Teda kõige vähem, sest ta tunneb end just sellises keskkonas hästi, nagu ta sõbrad on. Muidu ta ju ei oleks nendega sõber.
Miks ma kõike seda kirjutan?
Seepärast, et seda valu ja pettumust endast välja saada. Tunnen, et minu hoolimist ja head südant kasutatakse lihtlabaselt ära. See võib tunduda karmilt öelduna, kuid mina tunnen nii. Keegi teine ei saa teada, mida ma tunnen.
Minu jaoks on ta üks inimesi, kelle kohta ma tunnen, et saan usaldada ja kellega rääkides on hea olla. Kuid see kõik tundub olevat pettus ja minu ettekujutus. Mina tahan taga metsikult sõber olla ja temaga rääkida, küsida talt ta elu kohta ja muidgi asju. Kuid tundub, et ma olen unustanud selle, et kas tema ka asjast nii arvab ja tahab minuga sõber olla. Nagu Anugi ütles, et kõrvalt vaadates tundub tegu olevat sellega, et mind võetakse vajalikul hetkel kapist välja.
Samas ma tunnen, et tal oleks vaja kedagi, keda ta saaks usaldada ja kes teda ja ta tegemisi kogu aeg ei mõnitaks. Keegi, kes tast tõeliselt hoolib.
Kõige veidram on asja juures see, et kui ma ise mõtlen sellele, et mik sma tast nii palju hoolin, siis mul endal tuleb hirm peale. Tekib mõte, et mis mul viga on? Olen ma hulluks minemas või midagi veel hullemat? Tänases ühiskonnas on see ju tabu, et näidatakse oma tundeid välja ja et kellesti hoolitakse. Kuid kristlasena tean, et Jumal armastab kõiki inimesi, hoolimata sellest, et nad igasugu crapi kokku keeravad. Ja see on ka mulle eeskujuks. Mina ei hakka inimesi nende sõprade pärast mõnitama või eemale tõrjuma.
Kuna mulle on piisavalt palju minu jaoks kallite inimeste poolt nuga selga läädud, siis olen tekitanud endale kesta ümber, kust sisse saabad vähesed. Andrese koos paari hea sõbrannaga olen sinna lasknud. Seetõttu ma Andrese käitumise peale nii ka tunnen.
Pean oma südame kõvaks tegema ja tast enam mitte nii palju hoolima, sest see võib hakata tema elu segama. Ma küll ei tea kuidas, kuid eks see ole tema elu. Mina saan ainult ta pärast palvetada.
Öeldakse ju, et seni kuni sa ei lase endale haiget teha, ei saa seda keegi teha.

mõtteid

Olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, et miks inimesed tihti hoiavad kõike enda sees. Siin mõtlen siin kõike tunnetega ja millesti arvamisega seotut. Olen adunud, et kõigil on mingid asjad, millest ei juleta rääkida, sest teised ei mõistaks. Palju asu on ka sellised, mis paneksid teisi halavasti arvama, kuigi need on täiesti normaalsed asjad.
Kas tõesti on nii oluline siin see milliste inimeste keskel sa oled? Ju vist. Tihti on ju nii, et on inimesed kelle juuresolekul saab end avada ja teiste juures mitte.
Kas meie ühiskond üldse pooldab enda tunnetest ausalt ja oste rääkimist? MIna tunnen, et mitte. See kuidas mina asju näen ja mõistan ning tunnen on hoopis teistsugune. See kui ma ütleksin, et ma kedagi armastan, keda ma ei tohiks, siis on see ju kohe mingi hull mõnitamise teema.. Kas me siis üldse saame olla kunagi koos nendega keda me tõeliselt armstame kui meile kogu aeg ette seatakse, keda ma armastada võime. See on võimalik kuid selle nimel võitlemine nõuab palju jõudu ja endale kindlaks jäämist.
Kas meil mitte ei peaks olme vabadus arata ja tunda nii nagu tahame? Me ei ela ju kuskil totalitaarses riigis, kus võib arvata ja mõelda ühtemoodi.

elust

Tuli kirjutamise tuju jälle peale. Pole siia üldse kaua midagi postitauid. Ega seda ka keegi eriti ei loe nii, et siia saab suht vabalt enda elust ja mõtetest kirjutada.
Mis siis on mu elus vahepeal jutunud?
Peaks ütlema, et suurt midagi, sest kool võtab nüüd enamuse ajsat. Seoses sellega on ka palju raskeid hetki olnud. Teha on olnud tohutult palju olnud ja aega puhkamiseks mitte. Tihti on ka selline tune, et ei taha enam edasi jamada ja on olnud mõte, et jätaks üldse pooleli. Kuid õnneks on jumal mrasketest aegadest läbi kandnud ja jõudu andnud. Nüüd on jäänud veel poolteist nädalat sellist suuremat pingutust ja siis on vaid eksamid, millele keskenduda.
Mõtlesin, et kirjutaks sellest, mis mulle tohutult haiget teeb. See on see, kuidas eesti noored end alkoholi, suitsu ja narkootikumidega tapavad. See on muutumas lausa epidemiaks ja sellist noort, kes on neist ahelaist vaba leidub juba suht harva. Kõige jubedam on selle juures see, et selle kõigega hakatakse peale juba nii varases eas. Jube mõelda, et kunagi peaks see põlvkond eetit edasi viima. Kuid kuidas see üldse võimalik oleks kui nad end surnuks sõidavad ja tervist hävitavad. Kui ma kõigele sellele mõtlen siis tunnen, kudas mu süda verd tilgub, sest ma ei suuda mõista, kuidas nad tahavd vabatahtlikult kõike seda teha ning selle juures veel mõelda, et ma olen nüüd kõva mees või äge tüdruk. Ag nh ei saa ainult neid süüdistada, sest meie ühiskond on juba selline ja see kui sa püüad teistsugune olla, peab olema väga tugeva selgrooga. Tihti algab asi ka kodudest, sest ega siis ainult noored ei joo ega suitseta. Alkohoolikust isa või ema pole üldse harv nähtus. Minu suhtlusringkonnas on pea igal joodikust isa. Joodikust emasid pole õnneks kellelgi. See kui sa suhtled kellegagi ja tuleb välja, et ta on elanud läbi tüpselt sarnaseid hetki ja võitlusi sama probleemiga teeb ikka kurvaks küll, sest ma ei taha, et keegi sellist asja läbi peaks tegema.
Palju räägitakse sellest, et me oleme vabad tegema, mis tahame ja , et meoleme vabad inimesed. Kuid kust otsast on see vabadus kui pidevalt juuakse, ollakse ahelsuitsetaja, narko-, seksi- või muu sõltlane.??? Nojah seda võib võtta küll vabadusena, kuid kui vabadusena end hävitada.
Mina võin julgelt öelda, et olen leidnud tõelise vabaduse allika. Selleks on Jumal, kes on mind teinud nii paljudest asjadest vabaks ning aitab võitlustes seal, kus on lahti lasta. Enam ma ei tunne, et mul oleks vaja käia joomas, pidutsemas, vms, et tunda kellegi tunnustust või armastust. Mulle pole Jumal mitte, mingite miljonite tobedate käskude ja keeldude andja, vaid just vabastaja. Kui leidsin Jumala, leidsin ka enda. Seda võivad kõik tõeliselt Jumalat tundvad kristlased öelda.

Nädalavahetus 24. - 26 aprill

Oh, see nädalavahetus oli ikka niiii imeline!!!!
Tükk aega pole nii õnnelik olnud:D. Pühapäeval peale kõiki üritusi koju jalutades, mõtlesin, et kõik on hetkel ideaalne ja ma ei saaks enam õnnelikum olla. Õnneks pole tõesti palju vaja - inimesed, kes sust hoolivad ja see kui saad jumalaga koos olla.
Reedel oli tüdrukute filmiõhtu, mis oli mõnna. Daire oli imehea pitsa valmistanud ja hea filmi valinud. Film ise oli suht ootamatu lõpuga. Mingi hetk tundus, et peategelane on leidnud oma eluarmastuse, kuid siis äkki sai ta tema surmateate. Film lõppes suht lahtiste otsadega, kuigi öeldi, et peategelane abiellus hiljem ühe oma lapsepõlve aegse sõbraga. Väga hea pointiga film minun arust. Elus me ei tea ette, mis võib juhtuda ja see, mis meie arust on lõplik ei lähe meie soovide järgi ja tegelikult on ees veel midagi palju paremat. Pärast filmi jalutasime Dairega koju, kuna me elame suht samas kandis. Mõnus oli sumedal kevadõhtul kellegagi jalutada ja juttu ajada.
Laupäeval oli lausa kaks üritust. Hommikul oli lastel pühapävakooli kaudu "Kõige suurema kingituse" üritus, mis tõi meie kirikusse ikka väga suure hulga lapsi. Nii lahe oli vaadata neid ja seda kuidas nad nii vahvasti lausid ja juttu kuulasid. Lõpus oli küll tunda seda, et tahtsid kangesti kingitust saada, mis meile lubatud oli. Lõpuks said kõik oma paki kätte ja siis ei olnud enam ka kommidel minekut. Pakk oli ju nii põnev.
Õhtul oli noorte evangeelne õhtu, kus esines Trepikoja bänd. Kuidas ma nende muusikat armastan. Lihtsalt võrratud lood neil. Sel õhtul tundisn erilist jumala ligiolu. See oli nii võimas, et miski mu ümber ei omanud tähtsust - olime ainult mina ja jumal. Siis ma küll mõtlesin, et tahaks juba taevas olla, kus selline tunne on igavene. See on selline rahulolu ja õndsuse tunne, mida on tõsiselt raske kirjedada. Seda peab ise tundma. Kõige olulisem on see, et mitu inimest tulid ette eestpalvele ja andisd oma elud Jeesusele ja said päästetud. Imeline, kuidas evangeeliumi vägi toimib.
Pühapäeval oli pühapävakool, mis läks ka suht edukalt. Kuigi jh, lapsed on kevade tulekuga küll palju rahutumaks läinud. Mõtted kohe laiali ja ei saa kohe kuidagi paigal oldud ja juttu kuulatud. Aga nh eks meil kõigil kevade tulekul nii. Pärast valvasin veel Daire rühma väikseid põnne, kes siblisid mööda aeda ringi ja ei kuulanud kedagi, Küll nad ronisid puu otsa kala püüdma, küll joosti niisama ringi, mängiti kulli ja veel palju palju asju. Kuid nii tore oli päikese käes istuda ja lasta end mõnusal kevad päikesel end soojendada ja vaadata väikeste laste rõõmsaid nägusid.
OLi üks ütlemta tore kevadine nädalavahetus, mida pole kaua olnud. Vaim puhkas end ikka korralikult välja.
See on ikka nii mõnus, et mul siin Tartus on kujuneneud selline suhtlusringkond ja omad tegemised, mis annavad tõelise naudingu. Loodan, et iga inimene leiab sellise asja, mida ta nii naudib nagu ma seda, mida hetkel teen. Enam pole mulle eluliselt oluline iga nädalavahetus maal käia ja suhelda nendega, kes nagu ei tahaks minuga suhelda ning pidevalt mõelda, et minu maailm on nende omast ikka nii erinevaks kujunenud. Aeg muudab ikka tõeliselt erinevaks ka need, kes on lapsest saati koos kasvanud. Vahel teeb see haiget, et nad ei saa minust aru ega ma neist. Kuid vaadates asja helgemat poolt, siis kõigis asjades on kompromissid leitavad ning elu aitab kõigist raskustest üle.
Imelist kevadet kõigile, kes lugema juhtuvad :D !!!!

luuletusi

Ema tõreleb,

kui lõhud vaasi.

Politsei tõreleb,

kui katki teed klaasi.

Sööklas trahvi ootab mind,

tuleb tasuda taldriku hind.

Kuid sõda pole ju klaas,

taldrik ei lillevaas.

Miks ei trahvita ka neid,

kes lõhuvad südameid...

xxx

Mis sa teed kui väljas pime?

Und näen sinust,pole ime.

Oleks sa mu kaisukaru,

see vast oleks alles maru.

xxx

Kui hommikul ärkan,

minus eriline tunne mingi tärkab,

mul südames oled ja terve

päeva seal oled.

Kui õhtu tuleb ja

veel kallim mulle oled!

xxx

Pole paremat olemas sinust,

oled suurim osake minust.

Sinust mõtlen iga päev

ja öösiti sinust und ma näen.

Kui sekundiks sinuta olema pean

ei lähe kaua kui kaotan pea.

eurovanasõnad

Eksponentiaalne treeningmanöövritel, lineaarne relvastatud konfliktis.
Raske õppustel kerge lahingus.

Talisõiduvahendi jalased kata plekiga kalendriaasta kolmandas kvartalis, loomjõul liikuva suveveoki rattaid kalendriaasta esimeses kvartalis.
Rege rauta suvel, vankrit talvel.

Aegruumi neljas mõõde annab diskussiooni produkti.
Aeg annab arutust.

Ega hageja seedekulgla alguspunkti peale ei avaldata lühiajalist mehaanilist survet.
Küsija suu pihta ei lööda.

Tööviljakuse eiramine on elimineeritud võimalusest omandada igapäevaseks eksisteerimiseks vajalikku energiakogust.
Kes ei tööta, see ei söö.

Esmaste seedenõrede eritamine tarvitatud tarbeveevõtukohta on ebasoovitav uue samalaadse valmimiseni.
Ära sülita vanasse kaevu enne kui uus valmis.

Sulgedega kaetud lennuvõimeline olend ei omanda aviatsioonireegleid temale omases mikrokeskkonnas.
Ega lind pesas lendama ei õpi.

Tungiva vajaduse olemasolu tingib kastreeritud isaveise maabumise tarbeveevõtu sisemusse.
Häda ajab härja kaevu.

Elusorganismi üks kudedest on viskoossem kui lõhnatu, värvitu, maitsetu keemiline aine.
Veri on paksem kui vesi.

Omandatud profession ei taotle rukkijahul baseeruvat pagaritoodet.
Amet ei küsi leiba.

Osaline kodulinnu embüro on eelistatud õõnsale lubjakivimoodustisele.
Parem pool muna kui tühi koor.

Intelligentset õpisüsteemi valdav isik ei domineeri oma tahtmises.
Targem annab järele.

Eakas pruunikarvaline imetajate esindaja ei omanda aeroobilist muusikalist liikumist.
Vana karu tantsima ei õpi.

täna

jeps...mul ka siin nüüd blogi
:D