Viimasel ajal on juhtunud nii mõndagi, millest mul on raske aru saada ja, mida ma veel ei mõista. Jumal on teinud nii paljusid imelisi asju mu elus viimastel nädalatel, et ei jõua kohe kõike meeldegi jätta. Olen üha enam mõistnud, seda kui suur, mitmekülgne ja mõistetamatu Jumal on. Heas mõttes. Kui igal päeval Jumala kohta midagi teada saada, siis elades kasvõi 100 aastaseks, ei jõuaks me Jumalat täiesti tundma õppida. Temas on lihtsalt nii palju. Tema on kõik loonud ja Tema läbi on kõik loodud. Jumal on mid oma näo järgi loonud. Arvestades, kui erinevad me kõik oleme, siis milline on Jumal. Pannes kokku kõik elanud inimeste, hetkel elavate inimeste ja nende, kes pole veel sündinud, iseloomud, võime ehk saada mingi üldise pildi Jumalast. Suht võimatu ülesanne. Jumalal on aga võimalik panna igasse inimesse endast mingi osa, mida kelleski teises pole. Nii on ka looduses. Psalmist ütleb nõnda: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.“ (Ps 19: 2 – 3). Looduses on selgelt näha, kuidas Jumal on kõik nii imeliselt loonud. Vaadake ainut, kuidas aastaajad vahelduvad, rohi tärkab, linnud laulavad miljonitel eri viisidel või kui imeliselt ja keerukalt areneb muna- ja seemnerakust üks elav olend. Kui me vaid võtaksime aega ja avaksime oma simad ja kõrvad ning tahaksime kuulda ja näha, kuuleks kuidas loodus kiidab ja ülistab Jumalat. Kõndises looduses on minu arvates kogetav see, kuidas Jumal on kuidagi eriti ligidal ja hing hõiskab rõõmust Tema poole.
Viimasel ajal olen kogenud eriliselt Jumala imelist armastust just võitluste ajal. 13. aprill oli üks selliseid päevi, kus alates hommikul silade avamisest kuni õhtul uinumiseni, oli Jumal nii ligidal ja andis kogeda oma igavest ja tingimusteta armastust. Hommikul ärkasin selgusega ühe keerulise olukorra kohta oma elus. Hommikune tüdrukute palvekas oli tõeliselt tore ja palveaeg Jumalaga täiega ülestõstev ja täitev. Pärast sain vestelda ühe väga kalli inimesega. Käisime ka Toomel jalutamas ja jäätist söömas. Õhtul Kuulasin Andrea Bocellit, vaatasin päikeseloojangut ja olin koos Jumalaga. Jumal on parim romantik maailmas, sest Tema on ka selle loonud. Tema teab tõeliselt, mida me vajame. Ta teab igat meie mõtet ja igatsust südames. Need tunnid olid lihtsalt võrratud. Võin jääda rääkima sellest armastusest, millega Jumal armastab, kui Tema teed mööda minna. Kui te ei usu, siis proovige ise järgi. Tema ei lükka kedagi tagasi. Johannes kirjutab oma 1Jh 1:9 nõnda: „Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nõnda, et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“. Ava oma süda talle, sest Ta on tõotanud olla ustav ja anda andeks sinu patud. Patt on meid kõiki lahutanud Jumalast. Kirjas roomastele seisab: „ Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, Kristuses Jeesuses.“ (Rm 3:23 – 24). Jah, sa said öigesti aru – Jeesus on ainus nimi, mille kaudu me saame lunastuse pattudest. Siin ei ole mõtet Jumalale ette lugeda nimekirja asjadest, mida me teeme ja arvata, et meie teod meid Tema juurde aitavad. Jeesus ütleb, et Tema on tee, tõde ja elu ning, et ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui läbi Tema (Jh 14: 6).
Avagu Jumal teie südame silmad nägema ja kõrvad kuulma.
Armu ja rahu teile!
