Nii! Lõpiks saabus siis see päev, kui ma maale jõudsin. Viimati olin siin juulis. Päris ammu. Tunded on vastakad. Kui kuulsin bussilt tulles, et isa ja õe tüüp on taas täis siis kadus igasugune tahtmine koju tulla ära. Tagasitee aga puudus. Peab vist Jumnalat tänama, et koju jõudes nad magasid ning ei pidanud nendega maid jagama hakkama. Minu tulevane pere saab ikka hoopis teistsugune olema. Usun, et Jumal hoiab ka selles osas. Ma ei kujuta isegi ette, kuidas ma oma peret oma tulevasele abikaasale tutvustan. Hirm on selle ees, sest ma tahaks, et mul oleks normaalne pere, kes suhtleb omavahel normaalselt ja viisakalt ning, et mu osad pereliiimed poleks joomarid. Veits pinlik on. Kuid, kas peaks olema? See on mind tegeliult kaua piinanud.
Nii nunnu oli see, et ma sain Jannuga ühes toas magada. Olin justkui ta emme üheks ööks. Magas päris ilusasti. Paar korda pidin küll minema ja panema talle luti uusti suhu, kuid siis magas kui ingel edasi. Muidugi palvetasin ka õhtul, et ta võiks rahuikult hommikuni magada. Olen tähele pannud, et kui laste une eest palvetada, siis nad tõesti magavad kenasti. Aitäh, Jeesus!
Lumi on ka maas. Ma nii tahtsin valgeid jõule.
Inimesi huvitavate küsimustega on ka äge kiusata. Küsimus oli järgmine: Kui kaua peab 2kg broilerit ahjus koidma, et se ilusasti ära küpseks? Asi oli nimnelt selles, et pakendil puudus igasugune info küpsetamise kohta. Nii sündis minu peas pisike kiuslik mõte. Ega ma vastust lootmudki saada, sest tean antud persooni selle koha pealt hästi. Kuid lootus sureb viimasena :D.
Ilusat jõululaupäeva teile!!
No comments:
Post a Comment