Tuesday, May 19, 2009

elust

Tuli kirjutamise tuju jälle peale. Pole siia üldse kaua midagi postitauid. Ega seda ka keegi eriti ei loe nii, et siia saab suht vabalt enda elust ja mõtetest kirjutada.
Mis siis on mu elus vahepeal jutunud?
Peaks ütlema, et suurt midagi, sest kool võtab nüüd enamuse ajsat. Seoses sellega on ka palju raskeid hetki olnud. Teha on olnud tohutult palju olnud ja aega puhkamiseks mitte. Tihti on ka selline tune, et ei taha enam edasi jamada ja on olnud mõte, et jätaks üldse pooleli. Kuid õnneks on jumal mrasketest aegadest läbi kandnud ja jõudu andnud. Nüüd on jäänud veel poolteist nädalat sellist suuremat pingutust ja siis on vaid eksamid, millele keskenduda.
Mõtlesin, et kirjutaks sellest, mis mulle tohutult haiget teeb. See on see, kuidas eesti noored end alkoholi, suitsu ja narkootikumidega tapavad. See on muutumas lausa epidemiaks ja sellist noort, kes on neist ahelaist vaba leidub juba suht harva. Kõige jubedam on selle juures see, et selle kõigega hakatakse peale juba nii varases eas. Jube mõelda, et kunagi peaks see põlvkond eetit edasi viima. Kuid kuidas see üldse võimalik oleks kui nad end surnuks sõidavad ja tervist hävitavad. Kui ma kõigele sellele mõtlen siis tunnen, kudas mu süda verd tilgub, sest ma ei suuda mõista, kuidas nad tahavd vabatahtlikult kõike seda teha ning selle juures veel mõelda, et ma olen nüüd kõva mees või äge tüdruk. Ag nh ei saa ainult neid süüdistada, sest meie ühiskond on juba selline ja see kui sa püüad teistsugune olla, peab olema väga tugeva selgrooga. Tihti algab asi ka kodudest, sest ega siis ainult noored ei joo ega suitseta. Alkohoolikust isa või ema pole üldse harv nähtus. Minu suhtlusringkonnas on pea igal joodikust isa. Joodikust emasid pole õnneks kellelgi. See kui sa suhtled kellegagi ja tuleb välja, et ta on elanud läbi tüpselt sarnaseid hetki ja võitlusi sama probleemiga teeb ikka kurvaks küll, sest ma ei taha, et keegi sellist asja läbi peaks tegema.
Palju räägitakse sellest, et me oleme vabad tegema, mis tahame ja , et meoleme vabad inimesed. Kuid kust otsast on see vabadus kui pidevalt juuakse, ollakse ahelsuitsetaja, narko-, seksi- või muu sõltlane.??? Nojah seda võib võtta küll vabadusena, kuid kui vabadusena end hävitada.
Mina võin julgelt öelda, et olen leidnud tõelise vabaduse allika. Selleks on Jumal, kes on mind teinud nii paljudest asjadest vabaks ning aitab võitlustes seal, kus on lahti lasta. Enam ma ei tunne, et mul oleks vaja käia joomas, pidutsemas, vms, et tunda kellegi tunnustust või armastust. Mulle pole Jumal mitte, mingite miljonite tobedate käskude ja keeldude andja, vaid just vabastaja. Kui leidsin Jumala, leidsin ka enda. Seda võivad kõik tõeliselt Jumalat tundvad kristlased öelda.