raskustest sel nädalal

See nädal on olnud väga raske. Selline tunne, et miski pole enam püsiv. Kõik on löönud kõikuma. Seesmiselt on selline tunne, et justkui kistaks lõhki. Olen saanud palju haiget. Tundnud, et mind ei usaldata ja ei kohelda teistega võrdselt. Tundub justkui mulle on vähem lubatud kui teistele ning minu soovidega ei arvestata. Kõige raskem on see, et pole kedagi kelle najale toetuda. Kellega võiksin vabalt oma koormast rääkida. Tunnen, et sees on torm, millega ei oska midagi peale hakata. Palvetada on isegi väga raske. Samas on nii hea teada, et kui lähen Ta ette, siis ei peagi ma ise aru saama, mis minus toimub. Tema teab kõik, sest Ta näeb ja tunneb mind paremini kui mina ise.

Suvest

See suvi möödus minu jaoks väga imeliselt. Hoolimata väga rasketest aegadest selle aja jooksul, saan öelda, et tänu Jumalale olen ma saanud palju uusi kogemusi ja uusi vaatenurki erinevatele olukordadele ja hetkedele. Õppisin ja sain teada palju. Seda nii enda kui teiste ning ka Jumala kohta.

Kuid nüüd kõigest lähemalt.

Enne Jaanipäeva sain ma kätte oma kauaoodatud ja palju pingutust nõudnud ülikoolidiplomi. Nüüd võin julgelt äelda, et olen haridusteaduste magister. Eks näis nüüd, kuidas Jumal seda minu elus kasutada tahab.

Juuli alguses oli mul võimalik aidata kaasa Setomaa misjonipäevadel. MInu vastutusalaks ol lastele mõeldud programmi koostamine ja ka läbiviimine ning kõik muu sellega seoduv. Lisaks lastetööle sain osaelda ülistuses. See oli asi, mida makaua olin tegelikult igatsenud ja oma südemes Jumala poole õhanud ning palvetanud. KUna mulle pole antud imelist lauluhäält ega erilist musikaalsust, siis oma mõttetes ei julnud mõelda, et see kord ka tõeks võib saada. Kuid meie Jumal on niiii imeline. Ta andis mulle võimaluse, mis tol hetkel sobis. Ma olen selle eest väga-väga tänulik. Samas kogesin ka palju võitlusi. Kuna ma ei ole väga selline suhtleja, et lähen kohe minu jaoks võõrate juurde ja hakkan nendega rääkima, siis põdesin seda väga. Kuid JUmal msaatis minu juurde ühe inimnese, kelle kaudu sain julgustatud, et ina ei peagi seda tegema, kui Tema pole seda mulle südamele pannud. Ma ei tohi enda tõestamise kaudu teistele antud ülesandeid ära võtta, sest siis ei saa nad seda taevast tasu, mis neile on antud ja mina aei saa enda oma, sest ma tahan teha teistele antud ülesandeid. See kogemus ja mõistmine, et ma pean tegama ainult seda, mida Jumal mul on käskinud teha võ, mida Ta on andnud mulle teha, oli vabastav. Lisaks oli imeline näha seda, kuidas Jumal oma tööd teeb. Tema tegutsemine on tõeliselt võimas. Seda on isegi raske kirjeldada. Mäletan, et istusin ühel õhtul rahva seas javaatan ning imestan, kuidas Tema poolt võitud mees räägib ja see inimesi südamepõhjani puudutab. Kananahk tuli lausa peale. Lihtsalt nii võimas on Jumal. Samuti olid need inimesed, kellega koos seda nädalat tegime, tõeliselt toredad. Ma pole varem nii eas ja ühtses meeskonnas olnud. Usun, et see kui kõik liikmed on Jumalale pühendunud ja tahavad teha Tema tööd, saab Tema meid tõeliselt ühte liita ja aidata lahendada kõik ettetulevad probleemid.

To be continued.......

Age luulenurk :)

Kõige kallimale

Üht sul öelda tahan nüüd.
Sõnade taga on üks püüd.
Need read on sulle,
kes oled kallis mulle.

Mu südamesse tulnud sa,
seda eitada enam ei saa.
Kõige kaunim ilmas.
Rõõmuhelk mu silmis.

Sulle anda kõike tahan.
Vana elu tuleb jätta maha.
Imelin elu ootab ees,
sinuga koos kui käin seda teed.

Hommikul

Hommikul kui ärkan,
üht rõõmusädet märkan.
Hommikul kui silmad lahti teen,
üks rõõm mul südame sees.

“Mis see on?” kostab äkki.
Tabatud on otse märki.
“Rüüm Issandas on mu tugevus”.
See on see rõõm mu südames.

Jumalale

Ma tõstan oma käed,
et kiita Sind, mu Jumal.
Liiguvad siis kõik mäed,
kui ootan Sind, mu Jumal.
Oma elu annan Sulle,
sest nii kallis oled mulle.
Oma tahte Sulle listan.
Sinu teelt end kõrvale ei kalluta.