Väikesed imed iga päev

Kas sa märkad iga päev neid väikeseid imesid, mida Jumal su päeva pikib? Kas oled kaotanud võime neid asju märgata? Millal sa viimati kogesid seda, kuidas Jumal justkui täitis su soovi nii, et sa ei palvetanud, et see sünniks? 

Ise olen kogenud Viljandis olles palju selliseid hetki. Usun, et see on suur Jumala arm. Näha, milline ma olen ja ometi kogeda seda imelist suurt armu nende pisikeste kingituste näol. Vahel tunnen end tõesti nagu väike laps, keda isa külvab armastuse ja andestusega üle. Tehes midagi valesti kogeb see lapsesüda midagi, mis talle väga haiget teeb. Kogeb seda, kuidas ta on teinud haiget oma armsale isale.Seeisa on Taevane Isa, kes armastab igat oma last. See on Teavane Isa, kes saatis oma poja Jeesuse Kristuse siia maailma, et Ta kannaks meie kõikide patud, etmeil oleks taas võimalik luua see isa-lapse suhe.

Minu jaoks on see igapäevane ime, et ma võin kogeda oma Taevase Isa armastust ja andestust. Mitmes olukorras olen näinud, kuidas ma mõtlen mingile asjale ja mingi aeg hiljem see juhtub. Samas on ka suuremate asjadega see, et lähen Isa juurde ja palun Talt midagi tegemata pikka palvet. Järgmisel hetkel näen sellele vastust või lahendust. 

See paneb mind ikka ja jälle imestama, sest tean, et Jumal armastab mind, aga raske on seda vahel reaalselt uskuda. 

Kuid Jumal on palju suurem kui me suudame mõista oma inimliku mõistusega. Piibliski on kirjas see " Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand. " (Js 55:8). 

Samas on Psalmis 23 öeldud, et Issand on mu karjane ja mul pole millesti puudud. See koht on mind juba pikemat aega kummitanud ja mu mõtteisse ikka ja jälle tagasi tulnud. Kui ma oma elu vaatan siis on see tõesti tõsi. Mul on ju olemas kõik vajalik ja mul pole millestki puudud. Kui ma hakkaks rikkust ja luksust taga ajama siis ehk küll. Kas ma peaks siis muretsema,et mis saab või hoopis uskuma, et mul pole millestki puudust?

Mis on veel need väikesed imed?

Mitmel korral tööl olles on megalt sadama hakkanud, aga kui ma pean koju minema siis on suht koguaeg sadu järele jäänud.

See, kui ma näen seda kui ilus kõik on.

See, et olen saanud vahendeid, et Tartu sõita ja Eeroga aega veeta.

Mingites olukordades olen olnud ahastuses ja ei ole teadnud, mis toimub. Siis olen kuulnud mingit lugu või näinud mingit kirjakohta. 

Kui mu sõbrad teevad mulle muffineid ja kirjakohtadega sedeleid sel puhul, et mul saab aasta Viljandis oldud.

Selliseid asju on juhtunud palju ja seepärast ei tule need ka alati meelde. Olen Jumalale alati tänulik olnud nende väikeste imede eest, sest Jumal ei teegi alati midagi suurt, vaid proovib meid väikeste asjadega. Kuidas saab Ta meile midagi suurt anda kui me väikeste asjade eestki tänulikud pole?

Enne jaani....

Suvi on selline huvitav aeg, kus saab igast huvitavat teha. Kuigi ka suvel tuleb mul tööl olla, on võimalik ikka midagi spontaanset teha. 

Tahtsin kangesti Tartu sõita. Jumal andis selleks ka vahendid. Nii ma siis neljapäeva õhtul  sõitsin. Reedel tuli mõte minna Eero ema juurde, kes Jõhvis elab. Kuid, ei teadnud, kas saab. Õhtul saime teada, et saaks ikka minna. Sõitsime siis suht öösel sinna. 

Minul oli juba mitu korda tahtmine sinnakanti minna, sest seal on meri ju nii lähedal. Muidugi ka palju muud põnevat. Nii saigi terve laupäev ringi sõidetud ja erinevaid ilusaid kohti külastatud. Nii hea oli lõpuks reaalselt näha, milline on Narva kindlus ja see kuulus sild Venemaale. Enne Narvat käisime Kuremäe kloostris. Ma polnud seal kaua käinud ja nüüd sai seal pikemalt jalutada. Peale Narvas käimist läksime Narva-Jõesuus mere äärde. Vesi oli ikka külm, mis külm. Mina pole ju merega harjunud. Kogu elu elanud ju järve ääres. Kuigi kui me õdedega väikesed, sai kogu aeg juba mai alguses ujuma mindud ja vesi polnud kunagi külm. 

Õhtul sai veel Jõhvi lähedall ühel pisikese küla jaanitulel käidud. 

Igatahes olin ma päeva lõpuks megaväsinud - kui pea padjale sai siis tuli uni nii sekundiga.

Pühapäeval sõitsime Tartu tagasi, sest mina pidin ööseks tööle minema. Nii, et minu jaaniöö sai tööl olles veedetud.

Lisan siis mõned pildid ka:

käes on suvi

Jep, seda ta on! Kuigi hetkel puhub kõle tuul ja hallid pilved rulluvad üle taeva, on meile lõpuks saabunud kauaoodatud suvi.  Sel aastal oli juba tunne, et see talv ei lõppegi iial. Saabusid ju toonekuredki siis kui lumi veel hangedena maas oli. 

Igatahes elasin selle pika ja lumerohke talve kenasti üle. Elu on vahepeal omasoodu edasi läinud. Tänu Jumalale hästi! Tema on hoidnud ja varjanud ning erinevatest olukordadest läbi kandnud.

Päevad on möödunud tööd tehes, meie ägedate noortega suheldes ja vabad hetked oma kalliga skypedes.. 

Täna on mul puhkus lõppemas. Sel ajal sai käidus nii Põlvas, kui ka maal vanemate juures. See oli hea aeg, sest sain nii oma õelaste kui ka  Eeroga  pikemalt koos olla. Olen Jumalale selle aja eest väga tänulik. Nii mõnus oli linnast ära saada ja lihtsalt olla.