Jõulud olid see aasta päris huvitavad. Käisin maal ja ka olin veits sega Viljandis. Kodus oli ausalt öeldes natuke nõme olla. See on ikka minu jaoks hoopis teine maailm, kus nad elavad. Olen harjunud palju teistsugusema käitumise ja suhtumisega. Kurvaks teeb see, et mina ei saa seal midagi muuta, kuna nad ei saa aru, mida nad valesti teevad. Rääkisin õega sellest, kuidas ta räägin, kuid ei midagi.
Pühapäeval olin Viljandis. Käisin sealse baptistikoguduse laste jõulupuul. Nii armas oli. Pärast käisin ühe sealse ppk-õpetaja sõnnipäeval. Väga tore ja õdus õhtu oli. Nii tore, et Riinal on seal nüüd olemas inimesed, kellega ta suhelda saab. Mina siin pean uuesti hakkama otsima inimest, kellega saan jagada neid asju, mis minus ja minuga toimuvad.
Viljandi uue kogudusehoonega on mul segased tunded. Väga raske on mul seal olla. Põhjus on selles, et seal olles näen pea iga kord, kuidas ma seal abiellun. Näen, kuidas ma kõnnin altari poole, kus mind ootab minu mees. Näen isegi seda, kuidas saal on kaunistatud. Ma ei tera, miks see uus kirikuhoone mulle pulmadega seostub. Suht veider.
Esmaspäeva hommik oli huvitav. Viljandi oli totaalselt pime. Tean nüüd, et süüdi oli Patriku-nimeline torm. Sõitsin sealt Tartu, kus tuli ettevalmistada koguduse j'ululõuna, mis ise kujunes väga toredaks. Sain Tõnu Lehtsaare sekretär olla :D. Õhtul käisin ühe inimesega jalutamas. Hiljem käisin Jaanikal külas. Nii, et selline mõnus ja vaheldusrikas päev oli.
Täna tulin Põlvasse. Ja vool läks ära. Kuid neil oli genekas ja voo saigi. Juhhhuu.