Thursday, June 28, 2012

Mõtteid armastusest


Armastus näeb sind ka kõige viletsamal hetkel, kuid ei unusta kunagi su parimat.
Ta mõtleb, et oled pisut toredam, kui tegelikult oled.
Ta räägib sinuga lõpmata kaua või istub sinuga niisama vaikselt.
Ta on sinu kordaminekute üle õnnelikum kui enda omade üle.
Ta ei ürita sinust rohkema teada, arukamalt tegutseda ega olla sulle pidevalt õpetajaks.
Ta kuulab isegi siis, kui see, mis sul öelda on, pole eriti huvitav.
Seda kõike tänu sellele, et armastus usub, et oled tähtis!

***
Paulus kirjutab oma 1. kirjas korintlastele armastusest nii:
"Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.
Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.
Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi.
Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,
ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,
tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle.
Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.
Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära.
Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame,
aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik.
Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
Praegu me näeme aiamamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,
aga suurim neist on armastus.


***

Armastus on see, kui ulatad käe.
Armastus on see, kui andestad.
Armastus on see, kui andmises leiad.
Armastus on see, kui lootuses usud.
Armastus on see, kui vaikides räägid.
Armastus on see, kui naeratad siiralt.
Armastus on see, kui kuulad, et mõista.
Armastus on see, kui palvetes kannad.
Armastus on see, kui makstud on hind.
ASrmastus on see, suri Jeesus su eest.
Armastus on see, kui surmast saab elu.
Armastus ei sure iial.
Armastus on kingitus taevast.
Armastuse allikat kuid teadma pead, muidu võib see otsa lõppeda.

Minu uus elu :D

Üks ajastu minu elus om jõudnud lõpule. Viimsed 7 aastat olen veetnud Tartus, millest 5 aastat on möödunud TÜs õppides. Viimased 2a olen töötanud MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuses.
Sellesse perioodi kuulub ka minu usuletulek, mis juhtus 17. nov 2005. Ristitud sain 8. juulil 2006. Sain liidetud Tartu Kolgata baptistikoguduse armsasse usuperesse. Selle aja sees on olnud aegu, kus mu süda on pölenud Talle, kui ka neid aegu, kus olen oma teedel uidanud. Kuid Tema arm on mind kandnud ka neil aegadel ning lõpuks juhatanud mind kadunud poja kombel koju tagasi.
On olnud palju võitlus, mis on olnud nii isiklikud kui ka üldisemaid. Tänu Jumalale on nüüdseks neist minevik ja minus nende läbi palju muutusi toimunud. Õppida on aga veel palju. Avastada Jumala plaani igaks päevaks on mu igatsus ja ülesanne. Tean, et Tal on plaan kõige sellega, mis minu elus juba toimunud on.
Mõeldes tagasi sellele ajale Tartus on mu meel kurb, sest see koht on nii mitmeid aastaid mu kodu olnud. See on koht, kus ma olen pidanud suureks kasvama. Olen saanud selleks, kes olen, just tänu Tartus oldud ajale. Ainult Jumal teab, kus või kes ma oleks kui poleks otsustanud Teda järgida.Kurb ja raske on maha jätta oma kodukogudus ja need inimesed, kes on kalliks saanud. Viljandis tuleb hakata koos Jumalaga kõike uuesti tegema - luua suhtes. leida koht koguduses. leida oma kodu (päris kodu) ja veel palju muud. Tean kindlalt, et Ta on selle kõige peale ammu mõelnud. Mul tuleb ainult Tema tahet ja juhatust otsida.
Kuhu iganes lähen. on Tema minuga. vaadates siis mjngi aja pärast tagasi, võin näha, kuida Ta on juhatanud. Tema tee on õige, kuigi mitte alati just kõige kergem. Tema aga hoiab omasid ja ma ei pea kartma. Jäädes Talle ustavaks, saan lõpuks närtsimatu pärja ja igevese elu koos kõige kaunima ja ägedama isikuga kogu universumis - oma Päästja ja Loojaga - Jeesusega, kes on üks Isaga ja Püha Vaimuga.
Kolimine oli suht närvesööv, kuna avastasin, et mul on ikka liiga palöju asju. Selle nädala esmaspäev kulus pakkimiseks ning õhtul algaski sõit Viljandi poole. Asjade vedamine viiendale korrusele oli raske, kuna pidin alguse üksi neid vedama. Viimaks saabusid Riina ja Alar appi ja siis sai veits kiiremini ja väiksema vaevaga viimased asjad üles. Järgmisel päeval tuliasjad lahti pakkida ja leida neile koht. Tuba sai lõpius päris armas.
Minu toast avaneb kaunis vaade loodusesse.



Olen saanud ka niisama olla ning Piiblit lugeda ja palvetada ja ka inimestega chillida. Tore aeg on olnud siin, kuigi ka võitlusi on olnud, aga Jumal on neist läbi kandnud.
Ees seisab tööle asumine uude kohta, oma kutsumise kindlaks tegemine Viljandi jaoks ja ka puhkamine, sest viimased kuu aega on olnud väga pingelised.

The Jesus I need

She was desperate
Down to her last hope
Now she crawls on her hands and her knees
Through a crowd on a dusty road
If she could touch Him
She knew He could make her well
Reaching and straining she touched His garment
Healing fell

Tormented
He had lost his mind
There was nothing but evil and anguish
There in those cold, dark eyes
But the day would come
Everyone would know
That the words of this Jesus
Could set free the captive
And make Him whole

More than a story book fable
He is alive and He's able
To rescue anyone who believes

And this is the Jesus I want
Friend of the broken and weak
What He did for her
I know he'll do for me
This is the Jesus I want
Giver of life and peace
Still today He's reaching out to you and me
This is the Jesus I need