Usk

Esmalt tahan öelda, et minuga on kõik korras. Olen läbi läinud päris keerulisest ajast, mida võis ka minu viimasest postitusest näha. Nüüd on juba parem. Tänu Jumalale saan ma seda öelda. Keeruline ja raske on mingite olukordadega endiselt, kuid see pole enam nii hull.

Siin aitas ka palju see, et sain maal käia. Seal sain rahulikult olla ja mõelda. Jumal tõi esile mitmed küsimused. Suurim neist puudutas usu küsimust. Kas mul on piisavalt usku? Usku sellesse, et Jumal saab muuta ja vabastada. Kas ma ka tegelikult südames usun seda, mida Jumal on öelnud erinevate asjade kohta? Mõtteainet on jätkuvalt. See teema puudutab erinevaid minu elu valdkondi.

Jumal on tõesti viimasel ajal minuga kõnelenud. See on nii hea tunne, sest see kinnitab, et Ta on alati minuga ja Ta tahab mind muuta ja tervendada. Huvitav on see, kuidas Ta on läbi ühe sõbra kõnelenud. Need on olnud valusad, kuid ometi vägagi tõesed väited. Kuigi mõnedest ma pole veel täpselt aru saanud, siiski sisimas tean, et need on minu olukorra kohta.

Vahel on tõesti vaja uue ehitamiseks vana lammutada. Olen liiga palju lasknud endal uskuda asju, mis pole olnud tõesed. Nüüd on aeg neil kaduda ning hakata uskuma tõelist.  Vahel oli küll selline lootusetuse tunne. Mõtlesin, kas midagi üldse kunagi muutub. Aga tuleb välja, et muutub. Isegi kui selleks kulub aastaid.

 

 

Kõik taandub vaid ühele küsimusele - kas ma usun?

 

 "Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus." (Hb 11:1)

 

Selline on siis seis hetkel.