Käisin täna õele üht asja viimas. Sel ajal kui bussijaama ja seal tagasi kõndisin nägin üht reklaami, mis tekitas minus vastakaid tundeid. Reklaam oli vist mingi pesupoe reklaam. Igatahes oli seal noor naine pesus. Mitte, et pesu kandmises midagi valesti oleks, kuid see reklaam tänavate ääres, pani mind mõtlema. Kas selline reklaam ikka sobib tänavale, kus liiguvad ka väikesed lapsed, mis siis veel meestest rääkida? Mõtlesin, et kui mina mees oleksin, siis ei tahaks küll, et minu naist (ainult pesus veel) mingisugused suvalised jorsid vahiksid.
Vahel on lausa häbi naine olla, kuna tänapäeval müüakse kõiki asju naise kehaga. Imestan, et nt saia reklaamis pole mõnda poolpaljast naist. Siinjuures ei imesta üldse, miks nii paljud noored ei näe suvakatega või oma poisiga magamises enam mingit probleemi, kui kõike ant seksiga müüakse. Meile korrutatakse ju pidevalt, et millegi saamiseks tuleb aint riided seljast ära võtta ja ongi asi käes. Siis veel räägitakse, et nored on hukas. Kuid, kes selles tegelikult süüdi on?? Kas mitte vanem põlvkond ei peaks neile eeskujuks olema? Sama vüiks ka meedia kohta küsida.
Vahel tuleb tõesti jõetus peale. Tunnen, kuidas mind tahetakse kogu aeg panna midagi tegema, mida ma ei taha. Vaenlasele on lausa kandikul ettepandud tööriistad. Nii paljud inimsed endateadmata söödavad hingi hingevaenlasele ette. Tal ei jää muud üle kui need lihtalt vastu võtta. Ja see on KOHUTAV. See paneb hinge see kisendama. Vahel tunnen, et ei jätku jõudu Jumala poole hüüdmiseks, et see olukord meie ühiskonnaks võiks muutuda. Endalgi on vahel raske kõige selle pealesurutavaga võidelda. Seeläbi, et olen ise nii palju kordi Jumala ees porri lendand oma valade tegusega, olen mõsitnud, mida Jeesus minu heaks tegi. Kui Kaisi eile SAS-il rääkkis, siis hakkasin ka ise mõtlema, millest on Jumal mind ülesäratatud Jeesuse kaudu on päästnud. Kuid ma ei saa veel päriselt väita, et minu võitlused onvõideldud. On mitmeid asju, mida ma ikka ja jälle teen. Need asjad ei töö kohe mitter kuidagi Jumalale au. Mul jääb vaid üle tõsta oma hääl Jumala poole ja paluda, et Ta halastaks mu peale ja aitaks edasi minna.
Au ja kiitus Issandale, kes on üks ja ainus, kes meid knagi ei hülga vaid meid nii palavalt armastab.
No comments:
Post a Comment