Aaron Keyes - Holy Surrender

I’ve done it again, I’ve given in, To the very sin that breaks your heart
Now I return, fix my eyes on you, That’s not who I am, Not who I am in You
You say I’m your child, chosen one and friend
You Love me with a love I’ll never comprehend
You call me a Masterpiece, your Poetry; Your holy place, in You, complete

Lord I give to You, All I am
In holy surrender
Jesus, take my life, Make it yours
I need only remember
Hands Spread that broke bread,
Blood Shed, You dropped dead
In Your death, I see
True life (or Your Heart), wholly surrendered for me

Lord we give to You all we have, here in holy surrender
Jesus take your place, rightfully yours, We enthrone You forever
With Hands Spread, Hearts Fed (or Tears Shed), You are Exalted
In our lives please see Our hearts wholly surrendered to Thee

Taas natuke mõtteid :)

Viimasel ajal on juhtunud nii mõndagi, millest mul on raske aru saada ja, mida ma veel ei mõista. Jumal on teinud nii paljusid imelisi asju mu elus viimastel nädalatel, et ei jõua kohe kõike meeldegi jätta. Olen üha enam mõistnud, seda kui suur, mitmekülgne ja mõistetamatu Jumal on. Heas mõttes. Kui igal päeval Jumala kohta midagi teada saada, siis elades kasvõi 100 aastaseks, ei jõuaks me Jumalat täiesti tundma õppida. Temas on lihtsalt nii palju. Tema on kõik loonud ja Tema läbi on kõik loodud. Jumal on mid oma näo järgi loonud. Arvestades, kui erinevad me kõik oleme, siis milline on Jumal. Pannes kokku kõik elanud inimeste, hetkel elavate inimeste ja nende, kes pole veel sündinud, iseloomud, võime ehk saada mingi üldise pildi Jumalast. Suht võimatu ülesanne. Jumalal on aga võimalik panna igasse inimesse endast mingi osa, mida kelleski teises pole. Nii on ka looduses. Psalmist ütleb nõnda: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.“ (Ps 19: 2 – 3). Looduses on selgelt näha, kuidas Jumal on kõik nii imeliselt loonud. Vaadake ainut, kuidas aastaajad vahelduvad, rohi tärkab, linnud laulavad miljonitel eri viisidel või kui imeliselt ja keerukalt areneb muna- ja seemnerakust üks elav olend. Kui me vaid võtaksime aega ja avaksime oma simad ja kõrvad ning tahaksime kuulda ja näha, kuuleks kuidas loodus kiidab ja ülistab Jumalat. Kõndises looduses on minu arvates kogetav see, kuidas Jumal on kuidagi eriti ligidal ja hing hõiskab rõõmust Tema poole.

Viimasel ajal olen kogenud eriliselt Jumala imelist armastust just võitluste ajal. 13. aprill oli üks selliseid päevi, kus alates hommikul silade avamisest kuni õhtul uinumiseni, oli Jumal nii ligidal ja andis kogeda oma igavest ja tingimusteta armastust. Hommikul ärkasin selgusega ühe keerulise olukorra kohta oma elus. Hommikune tüdrukute palvekas oli tõeliselt tore ja palveaeg Jumalaga täiega ülestõstev ja täitev. Pärast sain vestelda ühe väga kalli inimesega. Käisime ka Toomel jalutamas ja jäätist söömas. Õhtul Kuulasin Andrea Bocellit, vaatasin päikeseloojangut ja olin koos Jumalaga. Jumal on parim romantik maailmas, sest Tema on ka selle loonud. Tema teab tõeliselt, mida me vajame. Ta teab igat meie mõtet ja igatsust südames. Need tunnid olid lihtsalt võrratud. Võin jääda rääkima sellest armastusest, millega Jumal armastab, kui Tema teed mööda minna. Kui te ei usu, siis proovige ise järgi. Tema ei lükka kedagi tagasi. Johannes kirjutab oma 1Jh 1:9 nõnda: „Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nõnda, et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“. Ava oma süda talle, sest Ta on tõotanud olla ustav ja anda andeks sinu patud. Patt on meid kõiki lahutanud Jumalast. Kirjas roomastele seisab: „ Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, Kristuses Jeesuses.“ (Rm 3:23 – 24). Jah, sa said öigesti aru – Jeesus on ainus nimi, mille kaudu me saame lunastuse pattudest. Siin ei ole mõtet Jumalale ette lugeda nimekirja asjadest, mida me teeme ja arvata, et meie teod meid Tema juurde aitavad. Jeesus ütleb, et Tema on tee, tõde ja elu ning, et ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui läbi Tema (Jh 14: 6).

Avagu Jumal teie südame silmad nägema ja kõrvad kuulma.

Armu ja rahu teile!

Natike laagrist

Kiidetud olgu Jumal, kes kõik on nii imeliselt loonud. Kiitus ja kogu au Isandale, et Tema on rahu andja. Sellise rahu, mis on nii võimas, et tahad igavesti sellesse jääda. Tema armastus on lihtsalt niiiiiiii võimas ja elustav. Ta on ainus tõeline eluallikas. Halleluuja!!!!!!!

Oh, mu süda on täis kiitust ja tänu Issandale, kes on mind imeliselt täitnud ja kiinitanud selle aja jooksul, mis ma Kolgata noortelaagris veetsin. See oli imeline aeg. Kõik on justkui ülivõrdes. Tänan Jumalat, et Ta lasi mu ellu tulla sellel suurel uudiselt, mis alul mu elu peapeale pööras. Sellest kirjutasin pikemalt oma eelmises postituses.

Mis siis üldse seal laagris toimus. Oh, see oli võimas. Prohvetlikud unenäod, prohvetlikud sõnumid, Püha Vaimu liikumine, Jumala võimas ligiolu, koormad said maha pandud, Jumala sõna oli rohkesti. Terve laager oli Jumala kätel kantud. Usun, et südamed said süüdatud ja elud muudetud. Vähemalt minu oma. Nii hea oli minna Jeesuse ette ja anda Talle kõik oma koormad ja oma tahtmised üle. Kuigi see tunne, et peab mingist asjast täiesti loobuma on tohutu raske, on see parim asi millest läbi minna, sest siis hingab su peal selline Jumala rahu, mida on tõesti väga raske kirjeldada. Mu suurim igatsus on, et kõik, mis mind selles maailmas kinni hoiab saaks Talle üle antud, ,et Ta saaks mind teiste heaks kasutada. Lisaks on see vabaduse tunne, mis tuleb kui8 tuua kõik Jeesuse ette, nii hea. Sellist tunnet pole võimalik muidu kogeda. Tunned, et sind ei seo miski, sind ei koorma enam, pole muresid ega kurbust.

Lisaks sain ma olla suure au osaline – Jumal lasi mul näha oma Püha Vaimu liikumist ja ma võisin Püha Vaimu füüsiliselt näha. Kiitus selle eest Jumalale, et Ta valis mind, kinnitamaks seda rahvast, kes laagris oli. Nagu arvata võite, oli see imeline kogemus. Jumal on tegemas suuri asju mu elus!! Korraga on muutunud elu nii põnevaks.

Kui sina pole veel midagi kuulnud Jumalast või ei usu sa Temasse siis tea, et Jeesus armastab sind. Ta armastab sind nii palju, et Ta läks surma selle eest, et sul võiks olla igavene elu koos Temaga ja, et sa ei peaks minema igavesse hukatusse piinlema. Jeesus ütleb ka, et kes otsib, see leiab. Ma julgustan sind Teda otsima, sest minu teada pole pidanud keegi kahetsema. Palu, et Ta annaks end sulle kogeda ja palu, et Ta näitaks teed Tema juurde. Proovi ja sa saad elu, mis on võrratu. Enam ei pea sa muretsema, mis sinu elust saab või kuuidas hakkama saada, sest Tema on lubanus sind mitte jätta.

Kogu au ja kiitus ja tänu meie Issandale Jeesusele Kristusele, kes läks meie pattude eest ristile ja, kes kolmandal päeval surnuist üles äratati, et meil oleks igavene elu. Halleluuja!!!!!

Mis vahepeal toimunud on....

Nii! Nüüd see siis tuleb! Mis. mis?!?! Minu kauaoodatud uus sissekanne. Sirgi on juba vist mingi kaks korda maininud, et ma pole midagi uut siia kirja pannud. Tegelikult oleks võinud selle aja peale juba paljut siia kirja panna. Tõsiasi, et olen viimasel ajal väga netikaugeks inimeseks muutunud, pole lasknud varem uut sissekannet teha. Samas olen netti saanuna unustanud selle, et peaks.

Mis siis toimunud on? Jumal on mu eluteele saatnud palju huvitavaid, põnevaid, raskeid, keerulisi, rõõmsaid, kurbi ja ülestõstvaid tegevusi ja sündmusi. Osad on olnud minu valede valikute tagajärjed, millega on tulnud tegeleda. Osad on teiste rõõmu jagamine. Teised jällegi ootamatute tunnete endast avastamine. Ühesõnaga – kirju. Elu on väga kirju olnud.

Nüüd täpsemalt siis.

Osadus Jumalaga on kindlasti kasvanud. Olen mitmed asjad läbi- ja ümbermõelnud ning teinud selle põhjal teatavad otsused. Olen otsustanud võtta vastu kõik, mida Jumalal mu elu jaoks plaanis on. Mitmed annid, mida Jumal on mulle andnud, pole leidnus kasutust, sest ma olen olnud mingites hirmudes kinni. Nüüd ootan põnevusega, millal ma saan nende kasutamiseks piisavalt Jumala poolt ettevalmistatud. Tunnen, kuidas olen nagu treeningul, et saaks olla vabalt kasutatav tööriist Jumala tahte täitmisel. Eks raske ole ka. Oma mina allutamine on ikka tõeliselt suur ja vaevanõudev tegevus. See on nagu üks mingi köharohu reklaam. See seisnes selles, et üks mees läks magama. Järgmisel hetkel kargas talle kallale üks roheline köhakoll ja alguse sai poksimatš. Ma tunnen ennast nagu see mees, kes püüab sellest köhakollist vabaneda. Minu puhul oleks tegemist siis minu MINA-ga, mis ei anna võitluseta alla. Olles aga selle võitnud siis saabub imeline Jumala ligiolu, mille lõppu ei tahaks iial. See on lihtsalt nii võimas. Jumala ligiolu on kui segu piiritust ja tingimusteta armastusest, täielikust vabadusest, turvatundest ja tõelisest rõõmust. OH, seda on tohutult raske sõnadesse panna. Seetõttu peabki igaüks seda ise kogema. Kogu südamest loodan ja palun Jumalat, et paljud võiksid seda kogeda., et nad siis kiidaksid ja ülistaksid meie Issandat, kes on kõik loonud ja meid Jeesuse vere kaudu lunastanud.

Ühe impulsina rohkem Jumala ligiolu ja tahtmist minu elus otsida oli üks vestlus ühe sõbraga. Kõik sai alguse mõned nädalad tagasi, kui tundsin, et pean talle helistama. Kohe sain ka aru, miks pidin seda tegema. Tema hääl reetis, et midagi on väga pahasti. Peale mõningaid julgustavaid sõnu rääkis t, mis oli juhtunud ja, mis ta hinge rusus. Minu jaoks osutus ta jutt väga üllatavaks, mis pani minus tunded möllama. Tunded, mille olin ammu maha pannud ja, mille kohta olin otsustanud, et need ei vii kuhugi ning otsustanud need minevikku jätta. Nii ma siis võitlesin pisaratega. Olin segaduses. Rõõm ja tohutu kurbus olid minus korraga koos. Olin rõõmus selle üle, mis ta rääkis ja, et sain teda ehk julgustada ja juhatada, kuidas midagi teha. Kurb – ootamatu tunnete laviin ehk. Ma ei saanud isegi tol hetkel aru, mis toimus. Olin ka enda sellise reaktsiooni pärast ka nördinud. Mingi hetk hakkasingi nutma. Sellega tegin talle tema olukorra veelgi keerulisemaks. Vähemalt tol hetkel. Mõelge ise – sa räägid midagi rasket oma südamelt ja siis see, kellele räägite hakkab ka nutma, kuid hoopis mingi muu asja pärast. Pealegi asja, mis kuulub ammugi minevikku. Järgmine päev oli minu jaoks totaalselt karm. Mure oma sõbra olukorra pärast ja enda segased tunded. Oleks tahtnud lihtsalt selle enda seest välja nutta või lausa välja kiskuda. Õnneks sain Mariga rääkida ja oma koormat kergendada. Kiitus ja tänu Jumalale, et Ta on lasknud Maril mu ellu tulla ja headeks sõpradeks saada. Kõik see pani mind kummarduma Jumala ette, et Ta teeks vabaks ja annaks jõudu kõigest eelseisvast läbi minna. Ehk siis aitaks mu tunnetel jõuda järgi mõistuse otsusele. Samas mõistsin ka, et kui ma hoian neist tunnetest kinni siis ei saagi ma ju iial valmis, et võtta vastu see inimene oma ellu, kellega Jumal on mind kokku määranud. Samas olin ma juba väga pikka aega igatsenud taga seda siirast tagamõteteta sõprust, mis meil kunagi oli. Nüüd saab see võimalik olla. Kuigi jh, olles ta eks, ei pruugi see meie sõprus ta uuele tüdrukule meeldida. Kuid usun, et ka see asi on Jumala käes.

Tihti tahab Ta anda meile midagi palju paremat. Ta ootab vaid seda, et me paneksime maha kõik oma koormad, mured, probleemid ja kõiki mida me oma MINA-ga ihkame. Seda on alul ikka tohutult raske mõista. Kuid kui oled nõus tegema Tema tahte kohaselt siis see on nii vabastav. Ma olen viimasel ajal nii selgelt tundnud, kuidas minu enda mingid ihad ja soovid mind justkui oma köidikutesse seovad.

Üks rõõmustav uudis oli minu õelapse - Jane-Ly – sünd, mis tabas mind väga ootamatult. Olin Tallinnas Reesel külas kui ema helistas ja teatas uudisest. Samal päeval sain teada ka, et mu sõbra keeruline olukord oli lahendus leidnud. Lisaks sain kooku üha kunagise väga hea sõbrannaga, keda polnud ligi pool aastat näinud. Järgmisel päeval nägin ka ta õde, kes samuti oli mu väga hea sõbranna Temaga polnud ma üle aasta näinud ega ka pikemalt suhelnud. Tallinnas oleku ajal käisime Reesega kinod Rapuntsli animafilmi vaatamas. Hästi nunnu film oli. Kurb natuke ka. Lisaks käisin Oleviste noorekal. Võimas oli. Niiiiiiiiiii palju noori!!! Meie Kolgata kogudus on vb ainult natuke suurem kui nende noorte arv, kes seal olid.

Ootan põnevusega, mida Jumalal mu jaoks järgnevatel päevadel, nädalatel, kuudel ja aastatel mulle varuks on. Kui Jumal elupäevi annab, sest oma mineku aega ei tea meist keegi ette.

Lõpetan nii nagu Paulus oma mitmetes kirjades lõpetab: Meie Issanda Jeeuse Kristuse arm olgu teie kõikidega. Aamen!

oodates juhendaja vastust

Istun hetkel raaatukogus ja olen vaikselt närvis. Sain just teada, et juba teisipäeval on kaitsmine ja juhendaja tahab mind reedel näha. See on aga suhteliselt jama, sest ma pean terve päeva tööl olema. Nüüd ootan tema kirja, et teada saada, mis kellest ma minna saan, et saaks end töölt ära küsida.
Samas on selleks nädalalaõpuks palju vaja ära teha. Koolituse arvestused ees ootamas, millest esimene juba reede õhtul. Neid ei saa ka tegemata jätta, sest on ju kohalkäidud ja maksjaks pole ka mina ise. Nii, et nagu kits kahe heinakuhja vahel - mõlemad kuhjad vajavad söömist. Küsimus on aga selles, milline kuhi on olulisem.
Lisaks on viimasel ajal vaim kuidagi rahutu ja tüdinud. Isegi ei tea miks. Tahaks lihtsalt kuhugi mulli ronida ja seal pikemalt olla. Ilma, et keegi torgiks ega tahaks, et ma midagi teeks.
Lähemad päevad saavad olema vägagi pingelised.

ppk

See, et ma olen nüüd pea poolteist aastat pühapäevakooliõpetaja, on tõeline Jumala juhtimikne. Selle kaudu olen saanud palju kasulikke kogemusi tulevaks eluks õpetajana. Lisaks on lastega töötamine nii innustav ja rahuldust pakkuv. Vhel on küll ka raske, kuid sellest on õneks Jumala abiga üle saadud. Olen täiesti kindel, et Jumal on lasknud mul sellel positsioonil teatud eesmärgiga olla. See, et ma üldse selle koha pakkumise sain, oli juba suur asi. Ma polnud sellele varem isegi mõelnud. Samas tuli see siis kui inu elus oli raske periood. Olin segaduses, ega tundnud end kuhugi kuuluvad. Ja siis see tuli.
Sel pühapäeval tegime lastega vilditud seepe. Neile meeldis see tohutult. Sai ju vees sulistada ja midagi (seepi) mätserdada. Kui olime seebid valmis saanud, siis oli meil veel aega ja kuna ma polnud eksta tundi ettevalmistanud, siis otsustasid Mia-Karo ja Laura õpetajateks hakkata. See oli omaette kogemus. Usun, et neist võivad tulevikus veel toredad ppk-õpetajad saada. Nad läksid isegi Daire juurde ja ütlesid, et tahavad ppk-õpetajateks hakkata. Iseesest on see ju imeline, et juba nääd on neis see soov. Kas see ka tulevikus nii on näitab ainult aeg.

Rahu

Minu süda on rahulik. Pole tükk aega nii rahulik olnud. Viimasel ajal olen saanud seoses mitme asjaga südamesse rahu ja kindluse.
Esimeseks asjaks on rahu seoses minu tulevase abikaasaga. Oli periood, kus ma tahtsin meeletult abielluda. Tundsin, et olen selleks valmis. Ainus mis veel puudus oli mees, kellega abielluda. Vahepeal on aastad möödunud ja minu sees on rahu, et küll see aeg tuleb kui ma mehele saan. Ma ei muretse sellepärasr enam. Samas tunnen nüüd ka, et see on tohutu ohverdus ja vastutus. Olen mõelnud, et oma elugagi on hetkel raske hakkama saada. Kuidas siis veel suhte ja abieluga hakkama saada. Nähes tänapäeva mehi siis tekib tahestahtmata tunne et, kus need nomaalsed mehed on. Kirikus pole ka mehi nö. "jalaga segada". Kuid tänu Jumalale olen kindel, et millalgi olen ma valmis ja siis on ka Jumalal mulle see normaalne ja mulle sobiv mees olemas. Samas olen ma tohutult õnnelik, et tean, et kirikust saan ma endale normaalse mehe - kes ei joo, ei suitseta, kes ei aele teiste naisetega ega midagi muud sellist.
Teine rahu puudutab minu magistritööd. Kuigi inimlikult võttes on mul selle valmis saamiseks aega selle aasta 29. maini ehk siis kuu ja natuke peale. See nõuab meeletult tööd, et hea töö selle lühikese ajaga valmis saada. Kuid minus on imelik rahulikkus. Ma ei paanitse, et mis saab kui ei saa selleks ajaks valmis. Lihtsalt teen nii palju kui saan. Kui sellest ei piisa siis pole midagi teha. Jumal ei saa seda ju minu eest füüsiliselt valmis teha. Et tähtaja hommikul seisab minu laual minu kallis ja armas töökene kõitmiseks valmis.
See on tõeliselt imelik, et Jumala rahu on nii müstiline vahel. Neile, kes seda rahu pole kogenud, on nii raske seda seletada. Kuidas sa saad mitte muretseda? Kuidas saad nii kindel olla? Minu lootus on lihtsalt Jumalal. Tean, et Talle pole miski võimatu.