Jaan Tätte,Marko Matvere ja Liisi Koikson-Tuulevaiksel ööl+Lyrics

Viljandis

Jeeeiiii!!
Ma olen hetkel Vilandis. See on nii äge siin olla.
Aitasin Riinal kolida.
Hommik möödus kolimisega Tartus, millele järgnes sõit Viljandisse, mis lõppes Riina asjade vedamisega tema uude korterisse. See on täiega äge korter. Hetkel kuulen, kuidas naabritel peasumasin töötab. Loodan, et nad pesu öösiti ei pese, sest see oleks suht segav. Mulle bähemlt.
Kuulan TobyMac-i Wonderin lugu. Tuju on ka selline huvitav. Või pigem tunne. Jee!!

Tobymac - Wonderin'

Josh Groban - Per Te (with English subtitles)

4. dets. 2011

I give up.

There is nothing I can do anymore.

Jumal on toonud mu ellu grupi inimesi, kellega ma ei oska enam midagi peale hakkata. Näen nende vajadust abi järele, kuid minu pakutud abi ei taheta vastu võtta.

And it is sad.

At least I tried.

3. dets. 2011

Eilne ja tänane päev on omamoodi produktiivsed olnud. Eile polnud kahjuks töö juures midagi peale koristamise teha. Mida polnud oli töö ehk lapsed. Üks suur asi, mille eile tehtud sain oli see, et puhastasin oma FB-konto suht ära ehk siis sinna jäid aint seinal olev tegevus. Neid ei viitsinud ausalt öeldes öösel 1 aeg kustutama hakkata. Eilne õhtu oli üldse raske. Olin mures ühe inimese pärast, kuid ei saanud ka midagi muud peale palvetamise teha. Ega tänagi pole see mure kuhugi kadunud. Kuid tean, et olen esialgu oma osa täitnud ja pean ootama uusi juhiseid. Ainult Jumal saab teda hetkel aidata. Lisaks ei saa ma ka oma abi peale suruda, sest vägisi ei saa kedagi terveks teha. Teine peab ikka ise ka tahtma abi saada. Mnjh. Keeruline seis. Näen kuidas vaenlane lihtsalt möllab minu ümber olevate inimeste eludes ja tal lastakse seda nii vabalt teha. See tekitab minus jõuetuse tunde, et kui inimesed ise lasevad sel sündida, siis mida mina üldse teha saan. Tunnen oma käte lühidust ja seotust.

Täna oli tehnikakoolitus, kuhu ma poleks läinud, kuid Sandra tahtis minna ja kuna mateda kutsusin siis oleks olnud suht nõme ise mitte minna. Nii ma siis kimasin suht otse voodist bussi peale. Sanda oli nii armas ja oli teinud mulle võiku ja juua ka toonud. Ta on ikka nii armas ja hoolitsev. Koolitus ise oli põnev. Enamuse ajast kuulasime, kuidas heli teha ja, kuidas helipult töötab. Vahel oli ikka päris keeruline Reinu jutust aru saada. Elekter ja mingid sellelaadsed skeemid pole kunagi mu tugevad küljed olnud. Video ja projektor olid päris lihtsad. Valgus oli aga kõige ägedam kuna Toits osasid asju ei osanud isegi. Suht naljakas oli, et koolitaja ei osanud ise mingeid asju. Kokkuvõttes saime aga kõik vajaliku selgeks ja valguse tegemine on ikka põnev ja loominguline tegevus. Kui meil oleks ägedamad valguse asjad, siis saaks loomingulisem olla. Meil Kolgatal on ikka võimas tehnika baas. Järgmisest aastast saab ka videosid salvestama hakkata. Lahe! Siis saab ka noortekaid lindistada ja üles panna.

Tegin täna üle tüki aja taas midagi normaalset süüa (peale omleti, mida suht palju teen). Nimelt tegin makarone viineritega.. Nämma!!

Nüüd aga lähen vist magama. Väsu on peal. Lisaks tahaks lihtsalt ka olla vahepeal. Pole vist olnudki sellist lihtsalt olemise päeva. Ikka olen midagi teinud või kusagil liikunud.

Eile sain ka teada, et mõned ikka loevad mu blogi :)

2. dets. 2011

Vaatasime Riinaga just Jääaega. See on ikka nii nummi film. Mulle üldse meeldivad sellised kogupre animafilmid. Kuid see tegi ka veits kurvaks, kuna sealgi oli sees armastuse lugu. Happy end. Raske on selliseid lugusid vaadata. Eriti just praeguses olukorras, kus süda on täis valu. Näen suurt lõhet selle vahel, mis on minu igatsused ja, mis reaalsus. See teeb haiget, sest ma tahan väga loota, kuid ei julge, sest olen liiga palju haiget saanud. Lisaks tean ka, et ma ei saa siin osas midagi teha. Ma ei saa endal is emeest tekitada. See on Junala töö. Kuid mul on väga raske Teda selles osas usaldada ning see teeb mind kurvaks, sest see ei lase Teda ka muudes asjades täielikult usaldada.

Nii nõme on tunda, et alati, kui justkui hakkaksid mu unistused täide minema, tuleb miski ja kõik on kadunud ning minu süda taas kildudeks. Seetõttu ongi mul raske uskuda, et kunagi need soovid ja unistused, mis mul on, täituvad, kuigi Jumal on selle kohta rääkinud. Tean, et usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Kuid selle kui reaalsuse uskumine abikaasa koha pealt on raske. Mis omakorda tekitab minus tunde, et ma ise olen süüdi kui mu unistused ei täitu. Tunnen, et ma ise olen kõik ära rikkunud, kuna ei suuda uskuda piisavalt palju.

Kõige selle tõttu, tahaks lihtsalt mnema joosta või südame rinnust välja rebida, et mitte tunda neid tundeid. Kui ma mõtlen ta jutu peale m ingite asjade kohta siis mul jooksevad judinad üle selja. Ma poleks iial arvanud, et selliselt mõtlevaid mehi üldse olemas on. Samas on temaga nii keeruline suhelda. Lisaks ajab ta mind paljude asjadega meeletult närvi. Nii ma olengi justkui lõksus kahe äärmuse vahel. Ma ei tea, mida teha. Ta pole kaugelt minu idaeelmees, kuid jh mingid asjad on just sellised nagu ma mõelnud ja soovinud olen. Need pole just mitte tühised asjad nagu välimus ja nt muusikamaitse. Need on hoopis põhimõttelisemad. Samas ma näen, et mina pole selline naine nagu ta endale tahaks, sest ma olen paljudes asjades mööda pannud, mis talle olulised on. Õnneks on asi hetkel ühepoolne, mistõttu on lootus, et see läheb üle. Kuigi tean, et vb pean uuesti sellest südamevalust läbi minema ja loobuma ning laskma asjadel minna nii nagu need määratud on.

Raske on näha ka teisi, kellel kõik selles osas hästi läheb. Mitte, et ma kade oleks, vaid see lihtsalt torkab kuidagi minu südamesse. Ma tahan nii väga, et ma võiks ka ometi neid tundeid, mis minus on välja elada, mitte neid kogu aed peita ja alla suruda. See on tõesti raske.