Vanemaid luuletusi vol. 2.

Hinge närib tühjus,

katse lõpuks luhtus.

Kirjutan sinna, kus juhtus,

kuid lehel valitseb tühjus.

Kas panin üldse kirja need read,

Vaevan raskelt oma pead.

Sisse lipsanud meil kõigil ju vead.

Vahel oleme kõik sead.

Lehte vaatan nukralt,

vaikselt sügan kukalt.

Leht vastu vaatab ikka tühjalt.

Tundeid kirja ei saa panna lihtsalt!

~~~~

Keset ulgumerd üks laev sõidab.

Purjed taeva poole tõstab.

Tuul nüüd tõusmas on,

purjedesse puhumas on.

Kaugel paistamas silmapiir.

Kiirelt möödub viiv.

Päike paitab laevnike pead,

ootavad nad midagi head.

Merel oln ud on nad kaua.

Varsti katavad laua.

Kodus ootamas neid naised kallid.

Kingitusteks neile on kallid.

Minutitega läheneb silmapiir,

kodus on nad siis.

Müüdub tund ja kodus nad.

Lähedasi nüüd kallistavad.

Taevast Isa nüüd kiidavad.

~~~~

„Oma südamed avage nüüd! "

kostab kauge hüüd.

Rahvas kuulama jäi.

„Kuhu rääkija jäi? "

Küsimus ringi käis.

Kaugelt valgust tulemas nähti.

südamed avatuks tehti.

Jeesus ju tulemas oli.

Üksikuid rõõmuhüüdeid kaikus.

Enamus jahmunult vaikis.

Oodatudus nüüd käes oli.

Südameis järsku süüdati tuli.

Taecariik avatuks sai.

Naeratus nägudel oli lai.

„Jumal kiidetud olgu,

taevasesse koju nüüd minge!".

~~~~

Süda lõhkemas on valust.

Maailmalt armastust palun.

Ära kõik mind tõuganud on jalust,

tülgastust nende poolt tajun.

Siin maailmas täitsa üksi,

kaaslast pole mul ühtki.

Maailma ära olen eksind.

hõisates ringi olen keksind.

Jeesusest eenale läinud olen.

sisemus mul on meeletulet kole.

Pattudest küll päästetud olen,

kuid patustamast lakanud pole.

Tagasi Ta juurde tahan.

kuid teed ei tundu leidvat enam.

Oh, Jumal, mul andesta palun.

Nii elada ei jõua enam.

Mu ainus pääaste oled Sa.

Põlvili nüüd su ees olen ma.

Andesta Issand kui võid.

Sina mind ju lõid.

~~~~

Hinge täidab suur rõõm,

möödas on pikalt kestnud põõn.

Südames põlemas hele leek.

maha pandud eelnev taak.

Ettepoole nüüd ainiti vaatan,

võidetud on saatan.

Kiituslaul Jeesusele kõlagu.

Ärgu keegi teda põlaku.

Kord tuleb väehulkadega Ta,

pühad ootamas seda ka.

Oma lapsed siis koju viib Ta.

Kas tahad kaasa ka sa?

~~~~

Meie südames on üks pisike paik.

Pisike, pisike laik.

Olla võib ta ju väike,

kuid särab see kui päike.

Särama paneb selle Jumal,

seda teab iga rumal.

~~~~

Äsja sadanud on vihma.

Vikerkaar hakkab pihta.

Võlumaale viimas meid nüüd.

Kaugele kostab me hüüd.

Sõbrad kallid, tuleme nüüd.

Edusamma loob me püüd.

Retk meil lõppema hakkab.

Võlumaa järsku olemast lakkab.

Kaugele sõbrad jäid,

kuid kohtame peagi neid – sõpru häid.

~~~~

Jumal kõige imelisem on.

Armastus suur Ta südames on.

Kõigile jagab seda,

kes vaid tahab seda.

Oma loodut enda juurde igatseb.

Ole milline sa tahes,

sind ikka armastab.

Tahad lahti saada pahest,

kui sa pattu kahetsed.

Puhtaks peseb südame sul,

nagu teinud on Ta mul.

11 põhimõtet paremaks suhtlejaks saamisel

1. Näe vaeva
2. Õpi minema kompromissile
3. Püüa mõista
4. Kinnita oma sõbrale või abikasale, et ta on väärtuslik ja väärikas
5. Ole positiivne ja julgustav
6. Harjuta konfidentsiaalsust
7. Oota õiget aega
8. Räägi oma tunnetest
9. Ära püüa mõtteid lugeda
10. Reageeri teise jutule
11. Ole aus

vanemaid luuletusi

Kõigist kõige kallim Ta.

Igavesti Teda armastan ma.

Meie imelina Päästaja Ta,

Seda usun nüüd ma.

Kiituseks laul kõlagu Sulle,

Sest armas oled mulle.

Parim asi minu elus Sa,

Igavesti sind armastan.

Süda rõõmust kiitleb mul,

mu lootus lasub sul.

Au ja kiitus igavesti olgu Sul,

Mu auline Tall.

~~~~

Üksi suures saginas ta,

Kiirelt kuhugi ruttavad nad.

Vaikselt kaugusesse vaatab ta.

Ikka ruttavad nad.

Valus torge südames tal.

Kaugel kõigist, kuid koos ka.

Pisarad silmist valgumas tal,

Koos olla tahaks ta ka.

Kas tõesti saatus määranud on nii!?

Ulm, mnd kaugele ära vii!

Südames see soov tal nii,

kaugele, kaugele öra siit.

~~~~

Puudel lumi sätendab,

kaugel jörve vesi veel virvendab.

Linnuke oksal sädistab,

Külmast keha väristab.

Talv me maale saabunud.

Kõik hästi on laabunud.

Lumi maha sadanud,

Rõõmu lastele juba jaganud.

~~~~

Meeletus valus,

meeletus janus,

appi ta Jumalat palus.

Päästet endale anus.

Jeesus siis tuli.

Põlema süttis tuli.

Südames säramas leek.

Eksida enam ei saa teelt.

~~~~

Üks igatsus südames on.

Midagi muuta on mu soov.

Ees on seismas tuleproov.

Mis nii raske näib.

Kuid kui tehtud see saab,

süda täitub rõõmuga.

Elu on imelik.......

Hetkel on mingi segaduse aeg minu elus. Kõik on kuidagi nii keeruline. Minus on nii vastakad tunded, et ei oska isegi enam midagi mõelda. Tahaks lihtsalt minema joosta.

Mul on nüüd kodugrupp, mille üks juhtidest ma olen. No vähemalt peaks olema tegu kahe juhiga, kuid jh reaalsus on vist veits teine. See tekitabki minus vaatakaid tundeid. Arvad, et oled asjad selgeks rääkinud, kuid selgub, et vist ikka ei ole. See omakorda paneb mõtlema, et äkki on asi lihtsalt minus. Kuna olen perfektsionist, siis on raske leppida sellega, et vahel tuleb ka feile ette. Kuid kuna tegu on asjaga, mille kohta olen saanud Jumala juhatuse, siis on raske lasta sel niisama olla, sest tahan teha oma parima. Vb tõesti on ajastus vale. Olen sellele viimasel ajal palju mõelnud, et oleksm pidanud teisiti alustama ja teiste inimestega (vähemalt osade puhul tekib selline küsimus).

Kuid sellest on tulnud ka rõõmu, mis on südantsoojendav. Eilne kodugrupp oli hästi tore. Kuigi meid oli aint kolm - mina, Aire ja Maiu. Maiu võttis meid imearmsalt vastu. Nad olid ikka tõeliselt selleks valmistunud. Katsid meile imelise laua. Saime näha ja katsuda ka nende pere reliikviat, milleks oli üle saja aasta vanune suur gooti kirjas Piibel, mida oldi põlvest-põlve edasi antud. Saime ka palvetada. Maiu vend Taavi palvetas ka meiega. See oli niiiii nunnu, kuidas ta tegi oma lihtsa lapse palve, mida neile pühapäevakoolis õpetatakase.

Vahel igatsen isegi seda lapsemeelsust ning lapselikku usaldust oma Taevase Isa vastu. Tean, et usaldusega seotud küsimused on hetkel minu elus suure küsimärgi all. Ma ei suuda Jumalat mingites asjades usaldada ja see teeb kokkuvõttes mulle endale haiget.

viimasel ajal on ka minus suur igatsus abielluda ja saada lapsi. Vahel on see nii suur, et tunnen ennast süüdi, kuna neid asju igatsen. Samas tean, et see peaks olema igati normaalne neid igatseda, sest Jumal on pannud meid siia maailma nii, et me ei peaks olema üksi. Ta on igale inimesele valmistanud ka kohase abi, kellega koos elust läbi minna. Minagi igatsen, et ma võiks leida selle inimese, kellele ma saaks see kohane abi olla ja, kes mulle see olla saaks. Tahan teada, mis tunne see on kui sind vastu armastatakse. Minu elus on liiga palju olnud selliseid kogemusi, kus minu poolsetele tunnetele pole vastatud. Nii on see ka praegu. Mulle meeldib keegi, kelle suhtes ma ei taha üldse, et ta mulle meeldiks. Ta pole absoluutselt selline inimene, kellega tahaks koos olla. Hoolimata sellest, et ta mulle meeldib. Samas tahaks ka. See olukord on veel hullem sellest, kui keegi lihtsalt meeldib ja see inimene sulle meeldiv on.

Kõige selle keskel tahaks juba Jeesuse juurde, kus pole enam ühtki pisarat, raskust ega muret. Tahaka Temaga koos olla, kes mind nii väga armastab ja minust lõpmatult palju hoolib.Igatsen Tema rahulikku ja ülestõstvat ligiolu, kus kõik siinne kaob ja saab lihtsalt olla. Tahaks lihtsalt mingiks ajaks minna kuhugi eemale hetke keskkonnast ja osadest inimestest, et saaks kõik taas selgeks ja saaks ennast taas täis laadida. Tunnen puudust ka sellise tõeliselt sügava ülistuse järele. Seda pole see aasta isegi noortekatelt eriti saanud. Teenistuste ajal kui on olnud hea ülistus, olen olnud kas ppk-s või muid kohustusi täitnud.

Tahan olla rõõmus, kuid mingi tühjus on hoopis. Lisaks kurbus ja pettumus. Nii keeruline on seda isegi teistele seletada, sest tihti ei suuda seda, mis minus toimub piisavalt hästi seletada, et teised võiksid aru saada ja mõista.

raskustest sel nädalal

See nädal on olnud väga raske. Selline tunne, et miski pole enam püsiv. Kõik on löönud kõikuma. Seesmiselt on selline tunne, et justkui kistaks lõhki. Olen saanud palju haiget. Tundnud, et mind ei usaldata ja ei kohelda teistega võrdselt. Tundub justkui mulle on vähem lubatud kui teistele ning minu soovidega ei arvestata. Kõige raskem on see, et pole kedagi kelle najale toetuda. Kellega võiksin vabalt oma koormast rääkida. Tunnen, et sees on torm, millega ei oska midagi peale hakata. Palvetada on isegi väga raske. Samas on nii hea teada, et kui lähen Ta ette, siis ei peagi ma ise aru saama, mis minus toimub. Tema teab kõik, sest Ta näeb ja tunneb mind paremini kui mina ise.

Suvest

See suvi möödus minu jaoks väga imeliselt. Hoolimata väga rasketest aegadest selle aja jooksul, saan öelda, et tänu Jumalale olen ma saanud palju uusi kogemusi ja uusi vaatenurki erinevatele olukordadele ja hetkedele. Õppisin ja sain teada palju. Seda nii enda kui teiste ning ka Jumala kohta.

Kuid nüüd kõigest lähemalt.

Enne Jaanipäeva sain ma kätte oma kauaoodatud ja palju pingutust nõudnud ülikoolidiplomi. Nüüd võin julgelt äelda, et olen haridusteaduste magister. Eks näis nüüd, kuidas Jumal seda minu elus kasutada tahab.

Juuli alguses oli mul võimalik aidata kaasa Setomaa misjonipäevadel. MInu vastutusalaks ol lastele mõeldud programmi koostamine ja ka läbiviimine ning kõik muu sellega seoduv. Lisaks lastetööle sain osaelda ülistuses. See oli asi, mida makaua olin tegelikult igatsenud ja oma südemes Jumala poole õhanud ning palvetanud. KUna mulle pole antud imelist lauluhäält ega erilist musikaalsust, siis oma mõttetes ei julnud mõelda, et see kord ka tõeks võib saada. Kuid meie Jumal on niiii imeline. Ta andis mulle võimaluse, mis tol hetkel sobis. Ma olen selle eest väga-väga tänulik. Samas kogesin ka palju võitlusi. Kuna ma ei ole väga selline suhtleja, et lähen kohe minu jaoks võõrate juurde ja hakkan nendega rääkima, siis põdesin seda väga. Kuid JUmal msaatis minu juurde ühe inimnese, kelle kaudu sain julgustatud, et ina ei peagi seda tegema, kui Tema pole seda mulle südamele pannud. Ma ei tohi enda tõestamise kaudu teistele antud ülesandeid ära võtta, sest siis ei saa nad seda taevast tasu, mis neile on antud ja mina aei saa enda oma, sest ma tahan teha teistele antud ülesandeid. See kogemus ja mõistmine, et ma pean tegama ainult seda, mida Jumal mul on käskinud teha võ, mida Ta on andnud mulle teha, oli vabastav. Lisaks oli imeline näha seda, kuidas Jumal oma tööd teeb. Tema tegutsemine on tõeliselt võimas. Seda on isegi raske kirjeldada. Mäletan, et istusin ühel õhtul rahva seas javaatan ning imestan, kuidas Tema poolt võitud mees räägib ja see inimesi südamepõhjani puudutab. Kananahk tuli lausa peale. Lihtsalt nii võimas on Jumal. Samuti olid need inimesed, kellega koos seda nädalat tegime, tõeliselt toredad. Ma pole varem nii eas ja ühtses meeskonnas olnud. Usun, et see kui kõik liikmed on Jumalale pühendunud ja tahavad teha Tema tööd, saab Tema meid tõeliselt ühte liita ja aidata lahendada kõik ettetulevad probleemid.

To be continued.......

Age luulenurk :)

Kõige kallimale

Üht sul öelda tahan nüüd.
Sõnade taga on üks püüd.
Need read on sulle,
kes oled kallis mulle.

Mu südamesse tulnud sa,
seda eitada enam ei saa.
Kõige kaunim ilmas.
Rõõmuhelk mu silmis.

Sulle anda kõike tahan.
Vana elu tuleb jätta maha.
Imelin elu ootab ees,
sinuga koos kui käin seda teed.

Hommikul

Hommikul kui ärkan,
üht rõõmusädet märkan.
Hommikul kui silmad lahti teen,
üks rõõm mul südame sees.

“Mis see on?” kostab äkki.
Tabatud on otse märki.
“Rüüm Issandas on mu tugevus”.
See on see rõõm mu südames.

Jumalale

Ma tõstan oma käed,
et kiita Sind, mu Jumal.
Liiguvad siis kõik mäed,
kui ootan Sind, mu Jumal.
Oma elu annan Sulle,
sest nii kallis oled mulle.
Oma tahte Sulle listan.
Sinu teelt end kõrvale ei kalluta.