Monday, November 14, 2011

Elu on imelik.......

Hetkel on mingi segaduse aeg minu elus. Kõik on kuidagi nii keeruline. Minus on nii vastakad tunded, et ei oska isegi enam midagi mõelda. Tahaks lihtsalt minema joosta.
Mul on nüüd kodugrupp, mille üks juhtidest ma olen. No vähemalt peaks olema tegu kahe juhiga, kuid jh reaalsus on vist veits teine. See tekitabki minus vaatakaid tundeid. Arvad, et oled asjad selgeks rääkinud, kuid selgub, et vist ikka ei ole. See omakorda paneb mõtlema, et äkki on asi lihtsalt minus. Kuna olen perfektsionist, siis on raske leppida sellega, et vahel tuleb ka feile ette. Kuid kuna tegu on asjaga, mille kohta olen saanud Jumala juhatuse, siis on raske lasta sel niisama olla, sest tahan teha oma parima. Vb tõesti on ajastus vale. Olen sellele viimasel ajal palju mõelnud, et oleksm pidanud teisiti alustama ja teiste inimestega (vähemalt osade puhul tekib selline küsimus).
Kuid sellest on tulnud ka rõõmu, mis on südantsoojendav. Eilne kodugrupp oli hästi tore. Kuigi meid oli aint kolm - mina, Aire ja Maiu. Maiu võttis meid imearmsalt vastu. Nad olid ikka tõeliselt selleks valmistunud. Katsid meile imelise laua. Saime näha ja katsuda ka nende pere reliikviat, milleks oli üle saja aasta vanune suur gooti kirjas Piibel, mida oldi põlvest-põlve edasi antud. Saime ka palvetada. Maiu vend Taavi palvetas ka meiega. See oli niiiii nunnu, kuidas ta tegi oma lihtsa lapse palve, mida neile pühapäevakoolis õpetatakase.
Vahel igatsen isegi seda lapsemeelsust ning lapselikku usaldust oma Taevase Isa vastu. Tean, et usaldusega seotud küsimused on hetkel minu elus suure küsimärgi all. Ma ei suuda Jumalat mingites asjades usaldada ja see teeb kokkuvõttes mulle endale haiget.
viimasel ajal on ka minus suur igatsus abielluda ja saada lapsi. Vahel on see nii suur, et tunnen ennast süüdi, kuna neid asju igatsen. Samas tean, et see peaks olema igati normaalne neid igatseda, sest Jumal on pannud meid siia maailma nii, et me ei peaks olema üksi. Ta on igale inimesele valmistanud ka kohase abi, kellega koos elust läbi minna. Minagi igatsen, et ma võiks leida selle inimese, kellele ma saaks see kohane abi olla ja, kes mulle see olla saaks. Tahan teada, mis tunne see on kui sind vastu armastatakse. Minu elus on liiga palju olnud selliseid kogemusi, kus minu poolsetele tunnetele pole vastatud. Nii on see ka praegu. Mulle meeldib keegi, kelle suhtes ma ei taha üldse, et ta mulle meeldiks. Ta pole absoluutselt selline inimene, kellega tahaks koos olla. Hoolimata sellest, et ta mulle meeldib. Samas tahaks ka. See olukord on veel hullem sellest, kui keegi lihtsalt meeldib ja see inimene sulle meeldiv on.
Kõige selle keskel tahaks juba Jeesuse juurde, kus pole enam ühtki pisarat, raskust ega muret. Tahaka Temaga koos olla, kes mind nii väga armastab ja minust lõpmatult palju hoolib.Igatsen Tema rahulikku ja ülestõstvat ligiolu, kus kõik siinne kaob ja saab lihtsalt olla. Tahaks lihtsalt mingiks ajaks minna kuhugi eemale hetke keskkonnast ja osadest inimestest, et saaks kõik taas selgeks ja saaks ennast taas täis laadida. Tunnen puudust ka sellise tõeliselt sügava ülistuse järele. Seda pole see aasta isegi noortekatelt eriti saanud. Teenistuste ajal kui on olnud hea ülistus, olen olnud kas ppk-s või muid kohustusi täitnud.
Tahan olla rõõmus, kuid mingi tühjus on hoopis. Lisaks kurbus ja pettumus. Nii keeruline on seda isegi teistele seletada, sest tihti ei suuda seda, mis minus toimub piisavalt hästi seletada, et teised võiksid aru saada ja mõista.

Thursday, September 22, 2011

raskustest sel nädalal

See nädal on olnud väga raske. Selline tunne, et miski pole enam püsiv. Kõik on löönud kõikuma. Seesmiselt on selline tunne, et justkui kistaks lõhki. Olen saanud palju haiget. Tundnud, et mind ei usaldata ja ei kohelda teistega võrdselt. Tundub justkui mulle on vähem lubatud kui teistele ning minu soovidega ei arvestata. Kõige raskem on see, et pole kedagi kelle najale toetuda. Kellega võiksin vabalt oma koormast rääkida. Tunnen, et sees on torm, millega ei oska midagi peale hakata. Palvetada on isegi väga raske. Samas on nii hea teada, et kui lähen Ta ette, siis ei peagi ma ise aru saama, mis minus toimub. Tema teab kõik, sest Ta näeb ja tunneb mind paremini kui mina ise.

Monday, September 19, 2011

Suvest

See suvi möödus minu jaoks väga imeliselt. Hoolimata väga rasketest aegadest selle aja jooksul, saan öelda, et tänu Jumalale olen ma saanud palju uusi kogemusi ja uusi vaatenurki erinevatele olukordadele ja hetkedele. Õppisin ja sain teada palju. Seda nii enda kui teiste ning ka Jumala kohta.

Kuid nüüd kõigest lähemalt.

Enne Jaanipäeva sain ma kätte oma kauaoodatud ja palju pingutust nõudnud ülikoolidiplomi. Nüüd võin julgelt äelda, et olen haridusteaduste magister. Eks näis nüüd, kuidas Jumal seda minu elus kasutada tahab.

Juuli alguses oli mul võimalik aidata kaasa Setomaa misjonipäevadel. MInu vastutusalaks ol lastele mõeldud programmi koostamine ja ka läbiviimine ning kõik muu sellega seoduv. Lisaks lastetööle sain osaelda ülistuses. See oli asi, mida makaua olin tegelikult igatsenud ja oma südemes Jumala poole õhanud ning palvetanud. KUna mulle pole antud imelist lauluhäält ega erilist musikaalsust, siis oma mõttetes ei julnud mõelda, et see kord ka tõeks võib saada. Kuid meie Jumal on niiii imeline. Ta andis mulle võimaluse, mis tol hetkel sobis. Ma olen selle eest väga-väga tänulik. Samas kogesin ka palju võitlusi. Kuna ma ei ole väga selline suhtleja, et lähen kohe minu jaoks võõrate juurde ja hakkan nendega rääkima, siis põdesin seda väga. Kuid JUmal msaatis minu juurde ühe inimnese, kelle kaudu sain julgustatud, et ina ei peagi seda tegema, kui Tema pole seda mulle südamele pannud. Ma ei tohi enda tõestamise kaudu teistele antud ülesandeid ära võtta, sest siis ei saa nad seda taevast tasu, mis neile on antud ja mina aei saa enda oma, sest ma tahan teha teistele antud ülesandeid. See kogemus ja mõistmine, et ma pean tegama ainult seda, mida Jumal mul on käskinud teha võ, mida Ta on andnud mulle teha, oli vabastav. Lisaks oli imeline näha seda, kuidas Jumal oma tööd teeb. Tema tegutsemine on tõeliselt võimas. Seda on isegi raske kirjeldada. Mäletan, et istusin ühel õhtul rahva seas javaatan ning imestan, kuidas Tema poolt võitud mees räägib ja see inimesi südamepõhjani puudutab. Kananahk tuli lausa peale. Lihtsalt nii võimas on Jumal. Samuti olid need inimesed, kellega koos seda nädalat tegime, tõeliselt toredad. Ma pole varem nii eas ja ühtses meeskonnas olnud. Usun, et see kui kõik liikmed on Jumalale pühendunud ja tahavad teha Tema tööd, saab Tema meid tõeliselt ühte liita ja aidata lahendada kõik ettetulevad probleemid.

To be continued.......

Age luulenurk :)

Kõige kallimale

Üht sul öelda tahan nüüd.
Sõnade taga on üks püüd.
Need read on sulle,
kes oled kallis mulle.

Mu südamesse tulnud sa,
seda eitada enam ei saa.
Kõige kaunim ilmas.
Rõõmuhelk mu silmis.

Sulle anda kõike tahan.
Vana elu tuleb jätta maha.
Imelin elu ootab ees,
sinuga koos kui käin seda teed.

Hommikul

Hommikul kui ärkan,
üht rõõmusädet märkan.
Hommikul kui silmad lahti teen,
üks rõõm mul südame sees.

“Mis see on?” kostab äkki.
Tabatud on otse märki.
“Rüüm Issandas on mu tugevus”.
See on see rõõm mu südames.

Jumalale

Ma tõstan oma käed,
et kiita Sind, mu Jumal.
Liiguvad siis kõik mäed,
kui ootan Sind, mu Jumal.
Oma elu annan Sulle,
sest nii kallis oled mulle.
Oma tahte Sulle listan.
Sinu teelt end kõrvale ei kalluta.

Saturday, April 30, 2011

Aaron Keyes - Holy Surrender

I’ve done it again, I’ve given in, To the very sin that breaks your heart
Now I return, fix my eyes on you, That’s not who I am, Not who I am in You
You say I’m your child, chosen one and friend
You Love me with a love I’ll never comprehend
You call me a Masterpiece, your Poetry; Your holy place, in You, complete

Lord I give to You, All I am
In holy surrender
Jesus, take my life, Make it yours
I need only remember
Hands Spread that broke bread,
Blood Shed, You dropped dead
In Your death, I see
True life (or Your Heart), wholly surrendered for me

Lord we give to You all we have, here in holy surrender
Jesus take your place, rightfully yours, We enthrone You forever
With Hands Spread, Hearts Fed (or Tears Shed), You are Exalted
In our lives please see Our hearts wholly surrendered to Thee

Ringtones

Saturday, April 16, 2011

Taas natuke mõtteid :)

Viimasel ajal on juhtunud nii mõndagi, millest mul on raske aru saada ja, mida ma veel ei mõista. Jumal on teinud nii paljusid imelisi asju mu elus viimastel nädalatel, et ei jõua kohe kõike meeldegi jätta. Olen üha enam mõistnud, seda kui suur, mitmekülgne ja mõistetamatu Jumal on. Heas mõttes. Kui igal päeval Jumala kohta midagi teada saada, siis elades kasvõi 100 aastaseks, ei jõuaks me Jumalat täiesti tundma õppida. Temas on lihtsalt nii palju. Tema on kõik loonud ja Tema läbi on kõik loodud. Jumal on mid oma näo järgi loonud. Arvestades, kui erinevad me kõik oleme, siis milline on Jumal. Pannes kokku kõik elanud inimeste, hetkel elavate inimeste ja nende, kes pole veel sündinud, iseloomud, võime ehk saada mingi üldise pildi Jumalast. Suht võimatu ülesanne. Jumalal on aga võimalik panna igasse inimesse endast mingi osa, mida kelleski teises pole. Nii on ka looduses. Psalmist ütleb nõnda: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.“ (Ps 19: 2 – 3). Looduses on selgelt näha, kuidas Jumal on kõik nii imeliselt loonud. Vaadake ainut, kuidas aastaajad vahelduvad, rohi tärkab, linnud laulavad miljonitel eri viisidel või kui imeliselt ja keerukalt areneb muna- ja seemnerakust üks elav olend. Kui me vaid võtaksime aega ja avaksime oma simad ja kõrvad ning tahaksime kuulda ja näha, kuuleks kuidas loodus kiidab ja ülistab Jumalat. Kõndises looduses on minu arvates kogetav see, kuidas Jumal on kuidagi eriti ligidal ja hing hõiskab rõõmust Tema poole.

Viimasel ajal olen kogenud eriliselt Jumala imelist armastust just võitluste ajal. 13. aprill oli üks selliseid päevi, kus alates hommikul silade avamisest kuni õhtul uinumiseni, oli Jumal nii ligidal ja andis kogeda oma igavest ja tingimusteta armastust. Hommikul ärkasin selgusega ühe keerulise olukorra kohta oma elus. Hommikune tüdrukute palvekas oli tõeliselt tore ja palveaeg Jumalaga täiega ülestõstev ja täitev. Pärast sain vestelda ühe väga kalli inimesega. Käisime ka Toomel jalutamas ja jäätist söömas. Õhtul Kuulasin Andrea Bocellit, vaatasin päikeseloojangut ja olin koos Jumalaga. Jumal on parim romantik maailmas, sest Tema on ka selle loonud. Tema teab tõeliselt, mida me vajame. Ta teab igat meie mõtet ja igatsust südames. Need tunnid olid lihtsalt võrratud. Võin jääda rääkima sellest armastusest, millega Jumal armastab, kui Tema teed mööda minna. Kui te ei usu, siis proovige ise järgi. Tema ei lükka kedagi tagasi. Johannes kirjutab oma 1Jh 1:9 nõnda: „Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nõnda, et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“. Ava oma süda talle, sest Ta on tõotanud olla ustav ja anda andeks sinu patud. Patt on meid kõiki lahutanud Jumalast. Kirjas roomastele seisab: „ Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, Kristuses Jeesuses.“ (Rm 3:23 – 24). Jah, sa said öigesti aru – Jeesus on ainus nimi, mille kaudu me saame lunastuse pattudest. Siin ei ole mõtet Jumalale ette lugeda nimekirja asjadest, mida me teeme ja arvata, et meie teod meid Tema juurde aitavad. Jeesus ütleb, et Tema on tee, tõde ja elu ning, et ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui läbi Tema (Jh 14: 6).

Avagu Jumal teie südame silmad nägema ja kõrvad kuulma.

Armu ja rahu teile!

Wednesday, February 9, 2011

Natike laagrist

Kiidetud olgu Jumal, kes kõik on nii imeliselt loonud. Kiitus ja kogu au Isandale, et Tema on rahu andja. Sellise rahu, mis on nii võimas, et tahad igavesti sellesse jääda. Tema armastus on lihtsalt niiiiiiii võimas ja elustav. Ta on ainus tõeline eluallikas. Halleluuja!!!!!!!

Oh, mu süda on täis kiitust ja tänu Issandale, kes on mind imeliselt täitnud ja kiinitanud selle aja jooksul, mis ma Kolgata noortelaagris veetsin. See oli imeline aeg. Kõik on justkui ülivõrdes. Tänan Jumalat, et Ta lasi mu ellu tulla sellel suurel uudiselt, mis alul mu elu peapeale pööras. Sellest kirjutasin pikemalt oma eelmises postituses.

Mis siis üldse seal laagris toimus. Oh, see oli võimas. Prohvetlikud unenäod, prohvetlikud sõnumid, Püha Vaimu liikumine, Jumala võimas ligiolu, koormad said maha pandud, Jumala sõna oli rohkesti. Terve laager oli Jumala kätel kantud. Usun, et südamed said süüdatud ja elud muudetud. Vähemalt minu oma. Nii hea oli minna Jeesuse ette ja anda Talle kõik oma koormad ja oma tahtmised üle. Kuigi see tunne, et peab mingist asjast täiesti loobuma on tohutu raske, on see parim asi millest läbi minna, sest siis hingab su peal selline Jumala rahu, mida on tõesti väga raske kirjeldada. Mu suurim igatsus on, et kõik, mis mind selles maailmas kinni hoiab saaks Talle üle antud, ,et Ta saaks mind teiste heaks kasutada. Lisaks on see vabaduse tunne, mis tuleb kui8 tuua kõik Jeesuse ette, nii hea. Sellist tunnet pole võimalik muidu kogeda. Tunned, et sind ei seo miski, sind ei koorma enam, pole muresid ega kurbust.

Lisaks sain ma olla suure au osaline – Jumal lasi mul näha oma Püha Vaimu liikumist ja ma võisin Püha Vaimu füüsiliselt näha. Kiitus selle eest Jumalale, et Ta valis mind, kinnitamaks seda rahvast, kes laagris oli. Nagu arvata võite, oli see imeline kogemus. Jumal on tegemas suuri asju mu elus!! Korraga on muutunud elu nii põnevaks.

Kui sina pole veel midagi kuulnud Jumalast või ei usu sa Temasse siis tea, et Jeesus armastab sind. Ta armastab sind nii palju, et Ta läks surma selle eest, et sul võiks olla igavene elu koos Temaga ja, et sa ei peaks minema igavesse hukatusse piinlema. Jeesus ütleb ka, et kes otsib, see leiab. Ma julgustan sind Teda otsima, sest minu teada pole pidanud keegi kahetsema. Palu, et Ta annaks end sulle kogeda ja palu, et Ta näitaks teed Tema juurde. Proovi ja sa saad elu, mis on võrratu. Enam ei pea sa muretsema, mis sinu elust saab või kuuidas hakkama saada, sest Tema on lubanus sind mitte jätta.

Kogu au ja kiitus ja tänu meie Issandale Jeesusele Kristusele, kes läks meie pattude eest ristile ja, kes kolmandal päeval surnuist üles äratati, et meil oleks igavene elu. Halleluuja!!!!!