Üks ajastu minu elus om jõudnud lõpule. Viimsed 7 aastat olen veetnud Tartus, millest 5 aastat on möödunud TÜs õppides. Viimased 2a olen töötanud MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuses.
Sellesse perioodi kuulub ka minu usuletulek, mis juhtus 17. nov 2005. Ristitud sain 8. juulil 2006. Sain liidetud Tartu Kolgata baptistikoguduse armsasse usuperesse. Selle aja sees on olnud aegu, kus mu süda on pölenud Talle, kui ka neid aegu, kus olen oma teedel uidanud. Kuid Tema arm on mind kandnud ka neil aegadel ning lõpuks juhatanud mind kadunud poja kombel koju tagasi.
On olnud palju võitlus, mis on olnud nii isiklikud kui ka üldisemaid. Tänu Jumalale on nüüdseks neist minevik ja minus nende läbi palju muutusi toimunud. Õppida on aga veel palju. Avastada Jumala plaani igaks päevaks on mu igatsus ja ülesanne. Tean, et Tal on plaan kõige sellega, mis minu elus juba toimunud on.
Mõeldes tagasi sellele ajale Tartus on mu meel kurb, sest see koht on nii mitmeid aastaid mu kodu olnud. See on koht, kus ma olen pidanud suureks kasvama. Olen saanud selleks, kes olen, just tänu Tartus oldud ajale. Ainult Jumal teab, kus või kes ma oleks kui poleks otsustanud Teda järgida.Kurb ja raske on maha jätta oma kodukogudus ja need inimesed, kes on kalliks saanud. Viljandis tuleb hakata koos Jumalaga kõike uuesti tegema - luua suhtes. leida koht koguduses. leida oma kodu (päris kodu) ja veel palju muud. Tean kindlalt, et Ta on selle kõige peale ammu mõelnud. Mul tuleb ainult Tema tahet ja juhatust otsida.
Kuhu iganes lähen. on Tema minuga. vaadates siis mjngi aja pärast tagasi, võin näha, kuida Ta on juhatanud. Tema tee on õige, kuigi mitte alati just kõige kergem. Tema aga hoiab omasid ja ma ei pea kartma. Jäädes Talle ustavaks, saan lõpuks närtsimatu pärja ja igevese elu koos kõige kaunima ja ägedama isikuga kogu universumis - oma Päästja ja Loojaga - Jeesusega, kes on üks Isaga ja Püha Vaimuga.
Kolimine oli suht närvesööv, kuna avastasin, et mul on ikka liiga palöju asju. Selle nädala esmaspäev kulus pakkimiseks ning õhtul algaski sõit Viljandi poole. Asjade vedamine viiendale korrusele oli raske, kuna pidin alguse üksi neid vedama. Viimaks saabusid Riina ja Alar appi ja siis sai veits kiiremini ja väiksema vaevaga viimased asjad üles. Järgmisel päeval tuliasjad lahti pakkida ja leida neile koht. Tuba sai lõpius päris armas.
Minu toast avaneb kaunis vaade loodusesse.
Olen saanud ka niisama olla ning Piiblit lugeda ja palvetada ja ka inimestega chillida. Tore aeg on olnud siin, kuigi ka võitlusi on olnud, aga Jumal on neist läbi kandnud.
Ees seisab tööle asumine uude kohta, oma kutsumise kindlaks tegemine Viljandi jaoks ja ka puhkamine, sest viimased kuu aega on olnud väga pingelised.
Väga hästi kirjutatud ja huvitav ka:)Edu!!
ReplyDeleteaitäh :)
Delete